Uuring: noored huvituvad eneseteostusest, kuid ei käi valimas

07. oktoober 2014

Noored saavad küll paremini hakkama üha uueneva digitaaltehnoloogiaga, kuid huvituvad üha vähem poliitikast, mis pikas perspektiivis võib mõjuda halvasti demokraatia tulevikule, leiab Euroopa Noortefoorumi juht Allan Päll.
Allan Päll rääkis “Terevisioonis”, et kuigi praegused noored kohanevad kiiresti digitaaltehnoloogia valdkonnas on nad tööturul suure surve all.

Vaata ka videolõiku Terevisioonist.

Kui vaadata muutusi näiteks digitaltehnoloogia valdkonnas, siis praegused lapsed ja noored kasvavad nendega koos, pisut vanemad, täna 30ndates olevad noored on pidanud seda ise omandama. Infotehnoloogilised oskused võiksid anda küll eelise tööturul, kuid ei anna, selgub mõttekeskuse Praxis, Eesti Noorsootöö Keskuse ning haridusministeeriumiga noorteseire aastaraamatust.

Noorteseire projektijuht Katrin Pihor mõttekojast Praxis märkis pikaajalisi trende kommenteerides, et noorte tööpuudus on viimastel aastatel leevendust saanud. 2013. aastal oli see 16 protsenti.

“Samas tähendab see siiski 11 000 töötut noort, kellest 4000 on otsinud tööd rohkem kui aasta,” selgitas Pihor ning tõi haridusvaldkonnast välja probleemina haridustee katkestamiste. Pihori sõnul on eriti kurb olukord kutsekoolides, kus õpingud jätab pooleli iga neljas õppur.

“Heameel on tõdeda, et meie noormehed on hakanud rohkem oma elust hoolima. Kui veel 2003. aastal hukkus Eestis 275 noormeest vanuses 15-29, siis eelmisel aastal kaotas elu 125 noormeest,” tõi Pihor ühe positiivse trendiga näitaja esile.

Uuringust selgub, et Eestis väheneb noorte arv jõudsalt väljarände tõttu. Igal aastal lahkub Eestist järjest enam noori ja enamik neist on Eesti kodanikud. Viimastel aastatel on Eesti kodanike osakaal ka Eestisse tulijate osas hakanud tõusma, kuid see ei suuda siiski võistelda lahkujate arvuga.

“Peame mõtlema lisaks sellele, kuidas oma noori tagasi meelitada, ka sellele, kuidas välismaal elavaid noori eestimaalasi kodu-Eestiga paremini siduda – olgu need siis kaugtöö võimalused, meediaruumi jagamine või midagi muud,” sõnas Pihor.

Poliitika huvitab üha vähem

Noored huvitavad üha vähem poliitikast, mis pikas perspektiivisi võib meie demokraatiale halvasti mõjuda, rääkis Päll. Küsimus pole selles, et noored ei hooli poliitikast. Pigem tajuvad noored, et praegused poliitikud ei esinda nende vaateid ja seisukohti, mistõttu jäetakse valima minemata. Kuigi Eesti valitsuskabinetis on küllaltki noori ministreid, on nende puhul pigem küsimus, kas nemad esindavad nooremate generatsioonide väärtusi?

Päll tõstis esile, et noored valivad näiteks poliitikas osalemise asemel tegevuse nendes organisatsioonides, kus väärtustatakse eneseteostust ja materiaalne külg jääb tagaplaanile. Erakondade ja nende noortekogude vastu on huvi leige, kuna erakondade huvi on värvata noori, kellel on ambitsioon end vastava erakonna poliitikas teostada või teostavad nad vanema generatsiooni poliitikute öeldut.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et kahetsusväärselt suur osa noortest peab ka tänapäeval pühendama oma nooruse raskuste ületamisele. “Meil on liiga palju noori, kes katkestavad õpingud ning kelle sisenemine tööturule on raskendatud. Eesti ühiskond vajab süsteemset ja proaktiivset lähenemist oma tulevikupõlvkondade kaasatuse, harituse ja tööhõive küsimustele, mis on ka riikliku noortepoliitika keskmes,” ütles Ossinovski.

Iga viies noor elab suhtelises vaesuses

Stistikaameti andmetel elas Eestis 2014. aasta alguse seisuga 290 555 noort vanuses 7–26 aastat, moodustades 22,1 protsenti rahvastikust. Kui paljude näitajate osas ei ole noorte eluolus viimase kümne aastaga märkimisväärseid hüppeid toimunud, siis mõned trendid väärivad olulist tähelepanu:

* Üle poole 15–26aastastest noortest on seotud õppimisega. Suurem osa neist on tööturul mitteaktiivsed, kümnendik hõivatud ja kaks protsenti töötud.

* Mitteõppivate noorte hulgas on töötavate noorte osakaal suurem, töötuid ja mitteaktiivseid on mõlemaid alla kümnendiku.

* Õppivate ja samal ajal töötavate naiste osakaal on märgatavalt suurem kui meestel, vastavalt 16 protsenti ja 9 protsenti.

* Kui 2011. aastal pärast majanduskriisi langes 16–26aastaste noorte suhteline vaesuse määr, siis 2012. aastaks tõusis see uuesti 20 protsendini, mis tähendab, et iga viies Eesti noor elab suhtelises vaesuses.

* Üle poole (51,5 protsenti) 15–19aastastest peab oma tervist väga heaks, üle kolmandiku (35,4 protsenti) pigem heaks ja kümnendik (11,2 protsenti) keskmiseks. 20–24aastaste vanuserühmas olid need näitajad vastavalt 32,8, 47 ja 18,8 protsenti. Seega on selles vanuserühmas vähem neid, kes hindavad oma tervist väga heaks, ja pisut enam neid, kes peavad seda keskmiseks.

* Legaalsete uimastite, nagu tubaka ja alkoholi tarvitamine on jäänud nelja aasta tagusele tasemele. Peaaegu kõik õpilastest on korra oma elu jooksul proovinud alkoholi ja suitsetamist. Suhteliselt suur osa alkoholi pruukinutest on seda teinud väga noorena.

Allikas: ERR
Toimetas: Marju Himma

JAGA