Mida jagati Meetodimessil?

16. detsember 2014

Novembri viimasel nädalal toimus SA Archimedese Euroopa Noored Eesti Büroo eestvedamisel Kloogaranna Noortelaagris Eesti esimene huvihariduse meetodimess, kus huviharidustöötajad tutvustasid üksteisele erinevaid õpetamismeetodeid, töövahendeid ja lähenemisi.

Vaata messil jagatud meetodite lühikokkuvõtteid:

Noorte suunamine läbi huvihariduse

Meetodi eesmärk: Siduda tantsutreening üldoskuste, sealhulgas distsipliini õppimisega.

Meetodi kirjeldus: Tantsutreeningus osalevad noored korraldavad kõiki alaga seotud üritusi (esinemised, laagrid jmDSC_0467 (2)s) ise, mis arendab ettevõtlikkust ja eestvedamist. Samuti annab oskused meeskonnatööks ja loob grupis ühtekuuluvustunde. Treeningeesmärkidele lisaks püstitatakse ka üldisemaid sihte ning distsipliinile rõhudes nõustatakse ja juhendatakse noort nende saavutamisel.

DSC_0464Läbiviijad: JJ Street tänavatantsukooli treenerid Kairi Jerlov ja Mari Ventski on pikaaegsed tantsijad ja treenerid.  Mõlemal on ka laagrikasvataja kutse ning koos on nad vedanud Camp of Hip – Hop   noortelaagrit. Lisainfo ja kontaktid.

Mari ja Kairi: “ Teame, mis töötab ja mis mitte, kuna tuleme noortega samast keskkonnast. Oleme ju noored isegi! Omaenda kogemused ja õppetunnid oleme saanud sama meetodit järgides ning tulemuste põhjal väidame, et meie lähenemisviisil on noortele märkimisväärselt positiivsed mõjud.“

Mängustamine

Meetodi eesmärk: Siduda mitteformaalse õppe põhimõtted video – ja arvutimängude mängimisega.

Meetodi kirjeldus: mänguteooriate ja  -mehhanismide kasutamine noorte kaasahaaramiseks ja erinevate olukordade lahendamiseks. Mängijale antakse saavutatav, samas keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb end proovile panna,  midagi uut õppida ja pingutada. Mängija võimete ja oskuste arenedes kasvab ka väljakutse. Rutiini tekkimise vältimiseks ja noore kaasashoidmiseks töötatakse välja  premeerimissüsteem: antakse noorele tema saavutuste kohta sisulist tagasisidet, luuakse punkti – ja auhinnasüsteem, avalikustatakse tulemused jms.

UKU

Läbiviija: Uku Talmar on koolitanud noorteühendusi kaheksa aastat. Suur osa tema töömeetoditest on mängupõhised või simulatsioonid. Mängustamishuvi on       süvendanud ka tema kirg videomängude vastu. Hetkel on Uku kultuuriklubi „Kelm“ programmijuht. Lisainfo ja kontaktid.  

Uku: „Inimesed õpivad noorena suure osa oma eluks vajalikest oskustest just läbi         mängimise. Suureks saades aga lõpetatakse mängimine ära. Seda peetakse lapsikuks  ja ajaraiskamiseks, kuigi inimese soov mängida ei kao kuhugi. Ehk oleks aeg  haridusel taas mängudest õppust võtta?“

Kendo

Meetodi eesmärk: Kehalise arengu sidumine vaimse arenguga; harjutada rutiinitaluvust ning läbi kordamiste ja pideva treeningu muuta julgus, otsustavus ning enesekindlus käitumise loomulikuks osaks.

Meetodi põhiideed: Treeningu käigus teadvustatakse noortele, et õppimine toimub läbi rutiinse kordamise ning esialgu ei ole vajalik mõista, miks õpitu oluline on. Kesksel kohal on oma juhendaja usaldamine ning tema juhiste järgi töötamine. Meetodi kandva idee järgi on eesmärke võimalik saavutada kordamise ja tugevamatelt õppimise kaudu. Kaotamise puhul ei nähta põhjust vastases, vaid iseendas ning õpetatakse noort tegelema oma nõrkuste arendamise ja tugevuste pideva täiendamisega.

Läbiviija: Tarmo Jüristo on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria doktorant, kes on võitluskunstidega tegelenud 33 aastat.  Muuhulgas tegeleb Tarmo ka noortega, õpetades neile Kendo võitluskunsti. Lisainfo ja kontaktid.

Tarmo: Aasia võitluskunstidega on alati käinud kaasas teatav pool-müstiline aura. Lisaks füüsilisele trennile on Kendos väga tähtsal kohal ka vaimne ja eetiline areng. Kendo treenerina aitan õpilastel paremaks saada nii võitluskunstis kui ka üleüldiselt.

Mina olen …

DSC_0459

Meetodi eesmärk: Enesereflektsioon ja grupikaaslaste parem tundmaõppimine.

Meetodi kirjeldus:  Ajalehtede – ajakirjade tekstiosast rebitakse välja oma nimetähed samal ajal mõtiskledes küsimuste: kes maolen, mis on mu tugevused, kus ma end tulevikus näen jne üle.Nimetähtedesse jäävast tekstist otsitakse 10 tähenduslikku sõna ning luuakse nende põhjal iseennast kirjeldav lugu. Lugu jagatakse terapeudi või grupikaaslastega. Meetodit saab rakendada igas vanusegrupis, võõrkeele õppimiseks, teraapias, riskilastega töötamisel, konfliktide lahendamisel, vihaga toimetulekul vms.

DSC_0458Läbiviija: Mall Tamm on riskilaste kunstiterapeut riskilastele ning kunstiteraapia koolituste-töötubade korraldaja ja lektor. Lisainfo ja kontaktid. 

Mall: Meetod on osa suuremast programmist nimega “Apple seed”, mille võtsin kaasa ca 5 a tagasi ühelt kunstiteraapia koolituselt Inglismaal. Olen harjutust aegamööda veidi täiustanud, juurde lisanud sõnade “noppimise” tekstiribadelt ja loo tegemise. Harjutus pakub täiskasvanutele alati ahhaa – elamuse. Endast rääkimise  osa meeldib kõigile vanusegruppidele, eriti riskilastele“.

Juhendamine ja juhiste  järgi töötamine

Meetodi eesmärk: Eneseväljendus-, kuulamis– ja mõistmisoskuse ning ruumilise mõtlemise arendamine.

Meetodi kirjeldus: Moodustatakse 3 –liikmelised grupid, kuhu kuuluvad juhendaja, disainer ja kirjutaja. Juhendaja kirjeldab etteantud geomeetriliste kujundite abil vabalt valitud eset. Disaineri ülesanne on see võimalikult täpselt paberile joonistada ning  kirjutaja koostab etteöeldu põhjal disanijuhendi. Joonise ja juhendi valmimisel tagasisidestab juhendaja tulemuse vastavust kirjeldatule. Valminud juhend vahetatakse teise grupiga ning seda järgides püütakse joonistada nende kirjeldatud kujund. Meetodit kasutatakse eelkõige organisatsioonijuhtimise  ja  -käitumise õpetamisel.

Läbiviija: Mare Muskat on olnud koolitaja aastast 2007. Hetkel töötab ta õppejõuna Tallinna Majanduskoolis ning Tallinna Tööstushariduskeskuses. Lisainfo ja kontaktid.

Mare: „Grupitöös osalenud inimesed on meetodit iseloomustanud põneva ja kasulikuna ning see on neil aidanud paremini mõista, mida me juhendamise protsessi eri rollides kogeme. Meetod soodustab grupisisest koostööd ning annab aimduse, et  kõike ei ole võimalik ette näha ja teinekord tekib olukorrast arusaam alles pärast selle läbielamist.

Animatsioon meeskonnatöö arendajana

Meetodi eesmärk: siduda animeerimise tehnika meeskonnatöö oskuste arendamisega.DSCN2120

Meetodi kirjeldus: Moodustatakse grupp, mille ülesandeks on luua animatsioon. Üheskoos tuleb leida animeerimisidee ning koostöös see ellu viia. Igale meeskonnaliikmele antakse kindel ülesanne: pildistamine, esemete liigutamine, hilisem töötlemine, muusikavalik jms, mis aitab kaasa terviklikule lõpptulemusele. Kogenud juhendajate käe all on võimalik katsetada erinevaid animatsioonitehnikaid ning  luua oma esimesi filme. Meetod sobib igas vanuses osalejatele.

DSCN2121

Läbiviijad: Sondra Lampmann ja Ave Taavet on Nukufilmi lastestuudio pedagoogid, kes on õpetanud animatsiooni erinevatele eagruppidele nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisainfo ja kontaktid. 

Sandra ja Ave: „Animatsioon kui audiovisuaalne kirjaoskus on kõrgelt hinnatud ja kõigile kättesaadav loov õpetamismeetod ja eneseväljendusvahend. Meie soov on luua parimad tingimused isiksuse terviklikuks arenguks, edendada noorte loomingulisi võimeid, tehnilist taipu, koostööoskust ja eetilisi väärtushinnanguid“.

Draama töövõtted

Meetodi eesmärk: Enesereflektsioon ja grupikaaslaste parem tundmaõppimine kasutades draamameetodeid.

Meetodi kirjeldus: Kasutatakse soojendus-, grupi moodustamise ja hoidmise, meeleolu säilitamise või muutmise harjutusi ning seotakse need erinevate draamameetoditega. Draamameetod annab võimaluse tundma õppida oma emotsioone ja neid hiljem igapäevaelus selgemalt väljendada ja sõnastada. Meetodit saab kasutada igas huvihariduse- või koolitunnis.

Läbiviija: Ivika Hein on Miina Härma gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse- ja draamaõpetaja. 2014. Aastal avaldas Ivika „Draamaraamatu“, mis on esimene eestikeelne käsiraamat draamaõpetajatele ja näiteringide juhendajatele. Lisainfo ja kontaktid.

Ivika: Draamatoas käsitletakse ja praktiseeritakse töövõtteid, mida saab kasutada, mis tahes gruppide liitmiseks ja aktiviseerimiseks. Draamameetodid ei pea sugugi jääma ainuüksi näiteringide rõõmuks, need vabastavad ja inspireerivad, aidates sel moel muuta tööd tulemuslikumaks teisteski valdkondades.

Improteater

Meetodi eesmärk: Arendada nii lastes kui täiskasvanutes koostööd, spontaansust, julgust, „kastist välja“ mõtlemist.

Meetodi kirjeldus: Kasutatakse lihtsaid grupimänge: plaksu-, nimeõppimis-, ring-, loo jutustamise mängud jms. Mängude käigus jagatakse osalejatega teadmist, et kõigi mõtted ja reaktsioonid on õiged ning eksimine on normaalne osa õppimisest ja arengust. Meetod annab võimaluse luua grupis meeskonnatunde; annab teadmise, et head asjad sünnivad koostöös ning õpetab ühise eesmärgi nimel loobuma oma mõttest või kohast grupis. Meetodit saab kasutada kõigis vanusegruppides, näiteks lasteteatris ja koolitustel (meeskonna-, avaliku suhtluse-, loovuskoolitustel).

DSC_0481

Läbiviija: Rahel Otsa on Improgrupp Jaa! looja ja eestvedaja. Ta on noortega töötanud nii klassikalise, foorum – kui improteatri meetodeid kasutades. Lisainfo ja    kontaktid.

Rahel: Improteatrit eristab klassikalisest teatrist see, et etendus sünnib kohapeal,         tegevusliine eelnevalt kokku leppimata ja tekste pähe õppimata. Metoodika abil on       võimalik läbi erinevate lõbusate mängude treenida kiiret reageerimist, heakskiitu         üksteise suhtes, suhtlemisoskust ja muidugi esinemisjulgust – oskuseid, mis kuluvad   meile kõigile igapäevaselt ära!

Meetodimess toimus projekti “Huvikoolide Kaasamise Arenguprogramm” (HUKK-AP) raames, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. 

JAGA