Mida tähele panna ja arvestada vähemate võimalustega noorte kaasamisel huviharidusse?

28. aprill 2016

Need head mõtted ja soovitused on sündinud HUKK-AP projektipartnerite ja arenguprogrammis osalenute kogemustest (seminar „HUKK-AP käimalükatud protsessid ja avastused“, 9.-10.02.16)

Vähematega võimalustega noortega töötamine

1.       Lähene igale noorele individuaalselt – lähenemine, mis toimib mõnede noorte puhul, ei pruugi toimida teistel juhtudel. Ära jää harjumuspärasesse käitumisse kinni ning ole paindlik. Selgita välja lapse vajadused ja huvid ning tegutse vastavalt nendele. Samas pea meeles, et oluline on kõiki võrdselt kohelda – kui lubad ühele, tahavad teised ka.  Nii käitudes ennetad ka lisatööd.

2.       Tee asjad noortele põnevaks – nad ei tea tihti, mida nad tahavad ning mis parata, neid tuleb ka innustada ja tagant tõugata. Et Sinu vaev oleks väiksem ja noorte rõõm suurem, kaasa neid maksimaalselt tegevuste väljamõtlemisse ja elluviimisesse ning pane nad koos tegutsema. Ole valmis ise ka huvitavaid mõtteid välja käima, sest see inspireerib noori.

3.       Noortelt noorele lähenemine toimib – rakenda noorte motiveerimiseks teisi noori. Eeskujud on noortele väga olulised ning kui mõni noor on midagi saavutanud ja silma paistnud, mõjub tema esinemine palju sütitavamalt kui täiskasvanu oma. Edulood on olulised, nende jagamine tekitab grupis turvatunnet.

4.       Kohanda huviring noore (kooli)päevaga –  tegutse selle nimel, et kool ja huviring astuksid ühte jalga. Planeeri huviringid nii, et noor jõuab nendesse pärast koolipäeva vähese vaevaga. Kui noored käivad koolis nn teises vahetuses ehk pärastlõunal, korralda huviring hommikuti.

5.       Ära jäta noori ripakile – kui noorel ei ole mingil põhjusel enam võimalusi või soovi huvitegevuses osaleda, püüa tema ja lapsevanemaga kokkuleppele jõuda ning leida talle uus tegevusala.

6.       Pea meeles – kõigi noortega on võimalik koostööd teha!

 

Lapsevanema kaasamine

7.       Suhtle lapsevanemaga ja püüa välja selgitada võimalikult täpset infot noore võimalike iseärasuste kohta. Võta saadu infot maksimaalselt arvesse – näiteks autistliku lapse puhul võib teda endast välja ajada võõras koht, lõhn, müra vms. Küsi kindlasti ka tegutsemisjuhiseid kriisisituatsioonideks. Nii oled paremini ette valmistunud ja tead, kuidas toimida. Ole valmis ka vanemale selgitama, milleks infot vajad.

8.       Kaasa otsuste tegemisse lapsevanem –  lapsevanema toetus ja abi lapse huvitegevusse kaasamisel  on hindamatu tähtsusega. Küsi alati lapsevanemalt nõusolekut, kas laps ikka tohib ja saab ringis osaleda. Arvestama peab aga sellega, et lapsevanema kaasamine ei pruugi alati olla lihtne.  Lapsevanemad võivad olla passiivsed või kardavad mingil määral oma last paigutada „eriliste noorte“ gruppi. Abiks on kannatlikkus ja selgitustöö.

 

Spetsialistide ettevalmistamine ja võrgustikutöö

9.       Valmista ette inimesed, kes eriliste lastega tegelevad ning ära jäta neid üksi – pea meeles, et eriliste lastega tegelemine on meeskonnatöö. Valmista nad, nii oskuste tasandil kui vaimselt, korralikult ette. Paku neile ühiseid koolitusi, nõustamist ja jooksvalt tuge.  Töötajat ja tema kaudu ka noort aitab kõige enam toimiv kohalik võrgustik  – see hoiab motivatsiooni üleval ning annab kindlustunde, et töötaja ei ole oma muredega üksi. Anna oma panus võrgustiku loomisesse!

10.   Järjepidevus, järjepidevus, järjepidevus – kui oled korra alustanud tööd noorega, võrgustiku loomisega vms, ja soovid saavutada tulemust, pead minema lõpuni. Pead olema valmis, et protsessideks kulub palju aega, rohkem kui oskad arvata. Koostöö sündimiseks peab vaeva nägema ja tööd tegema.

JAGA