Mihus nr 21 – Laste ja noorte kultuuriaasta innustab ise looma ja koos tegema

31. detsember 2017




Mihus 21






Laste ja noorte kultuuriaasta innustab ise looma ja koos tegutsema

Marju Kask – Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 projektijuht, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Kui räägime laste, noorte ja kultuuri omavahelisest kohtumisest ja vajalikkusest, siis laste ja noorte kultuuriaasta eesmärke püstitades on üheks inspiratsiooniallikaks briti autori Philip Pullmani kõne, mille ta pidas 2005. aastal, võttes vastu üht maailma olulisimat tunnustust laste- ja noortekirjanduse vallas – Astrid Lindgreni mälestusauhinda ALMA.

“Lapsed vajavad kunsti ja lugusid ja luuletusi ja muusikat sama palju, kui nad vajavad armastust, toitu, värsket õhku ja mängu. Mõned inimesed kasvavad üles ilma, et neil oleks olnud ühegi kunstiliigiga kokkupuudet, ning nad elavad head ja väärtuslikku elu, nende kodudes ei ole raamatuid, nad ei hooli palju maalidest ja nad ei näe muusikal mõtet. Aga teised inimesed puutuvad mingis lapsepõlve- või noorusfaasis või isegi vanemas eas kokku millegagi, millest nad pole osanud unistadagi. Ühel päeval kuulevad nad raadiost kedagi luuletust lugemas või mööduvad avatud aknaga majast, kust kostub klaverimängu, või näevad kellegi seinal mõnd maali ‒ ning see annab neile nii tugeva hoobi, et nad tunnevad lausa peapööritust. Miski pole neid selleks ette valmistanud.

Selline tunne on lapsel, kes vajab taolist juhuslikku kohtumist muusika, maalide ja luulega. Ja kui poleks olnud seda juhust, ei oleks nad iial kohtunud ja oleksid võinud kogu elu mööda saata kultuurilises näljatundes seda ise teadmatagi.

Kultuurilise näljatunde tunnused ei ole dramaatilised ega kiired. Neid ei ole lihtne märgata.

Mõned inimesed ‒ head inimesed, abivalmid sõbrad ja asjalikud kodanikud ‒ ei tajugi seda kunagi ning ei tunne sellest ka kuidagi puudust. Kui kõik raamatud, muusika ja maalid kaoksid üleöö, ei märkakski nad seda.

Kuid see nälg on olemas paljudes lastes ja tihti ei saa see rahuldatud, sest sellest ei oldagi iial teadlikud. Paljud lapsed üle maailma tunnevad nälga millegi järele, mis toidab ja hellitab nende hinge moel, mida miski muu ei suuda iial asendada.

Meil on õigus, kui ütleme, et igal lapsel on õigus toidule ja eluasemele, haridusele ja arstiabile, see loetelu jätkub. Me peame mõistma, et igal lapsel on õigus ka kultuurikogemusele. Me peame täielikult aru saama, et ilma lugude, luule, maalide ja muusikata jäävad lapsed nälga.”

(Pulman, 2005)

Ka laste ja noorte kultuuriaasta lähtub ideest, et samamoodi, nagu iga laps vajab kodu, armastavat peret ja head toitu, vajab ta ka elamusi. Neid elamusi võib pakkuda nii isetegemine – pildi joonistamine, luuletuse kirjutamine, laulmine, pillimäng, tants – kui ka teiste tehtu kogemine ja sellest saadud emotsioonid. Lapsepõlv on parim aeg puutuda kokku kõikvõimaliku kultuuriga, siis on aega ja indu ääri-veeri tundma õppida muusikat, kunsti, kirjandust või mida tahes muud. Sellest omakorda võib sündida midagi suurt. Kindlasti aga õpetavad lapsepõlves saadud kogemused kultuuri armastama ja ehk innustab see ühel või teisel moel looma ka siis, kui väikestest on saanud suured.

Laste ja noorte kultuuriaastal on lastele ja noortele mõeldud ning ka endi korraldatud sündmused ja tegemised erilise tähelepanu all. Soovime Eesti Vabariik 100 eel pöörata pilgu just nende ärksate hingede, mõtlejate ja loojate poole, kelle nägu on tuleviku Eesti. Oluline on süstida neisse tunnet, et nende mõtted, looming, arvamused ja teod lähevad korda ning et neil on võimalus Eesti elu kujundamises varakult osaleda. Loodame, et sel aastal ületavad laste ja noorte tegemised tavapärasest tihedamini uudiskünnise ning püüame ka ise sellele kaasa aidata.

Laste ja noorte kultuuriaasta „Mina ka!”

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 eesmärk on väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ning -publikut. Kasvatades uut põlvkonda kultuurist puudutatud inimesi, võib uskuda, et meie järjepidev ja rikkalik kultuurielu kandub nende kaudu edasi. Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause „Mina ka!”, mis paljudele seostub esmalt ühe toreda lastelauluga, on mõnes mõttes meeldetuletus, et ärge jätke lapsi kõrvale, vaid kuulake ja märgake neid, kaasake neid oma tegemistesse ning andke neile võimalus ise teha ja luua. Teema-aasta märksõnad iseolemine ja koostegemine toetavad lapse ja noore iseomast arengut ja erilisust ning innustavad ka koos tegutsema – ühiselt saab korda saata suuri asju ning jagatud emotsioonid ja mälestused liidavad ja loovad uusi sõprussuhteid.

Laste ja noorte kultuuriaasta on meie kõigi nägu ja tegu. Kultuuriaasta suures plaanis isetekkelisse programmi oleme püüdnud kaasa tõmmata võimalikult palju kultuurivaldkondi ning andnud neile vabad käed, kuidas lapsi ja noori oma tegemistega siduda. Täpse fookuse paneb paika igaüks ise. Suurepäraseks näiteks on linnafestival Tallinn Music Week, mis esimest korda tuli tänavu välja just lastele ja noortele suunatud programmiga. Samuti on Arvamusfestival sel aastal esimest korda kogumas laste ideid festivali arutelude korraldamiseks. Meie, suured, võime ju oletada, mille üle 5.‒7. klasside lapsed pead vaevavad, ent kõige täpsemalt oskavad seda sõnastada ning endale meelepärased esinejaid valida nemad ise. Nii puutuvad lapsed varakult kokku hea arutelukultuuriga, mis kahtlemata on väärtus omaette. Laste ja noorte kultuuriaasta haridusprogrammina viib Arhitektuurikool koostöös algatusega Tagasi Kooli arhitektid koolidesse üle Eesti, et praktilistes töötubades jagada gümnasistidega mõtteid ruumikultuurist. See on miski, millega meie kooliprogramm veel süvitsi ei tegele. Inspiratsiooni tulevikuks võivad noored leida ka Elamusaasta kohtumistest oma ala professionaalide-entusiastidega.

Loomulikult on selle aasta üheks tähtsündmuseks XII noorte laulu- ja tantsupidu, mis toob kokku kümneid tuhandeid noori üle maa. Seekordne pidu on eriline sellepärast, et esimest korda on kõik peolised sündinud vabas Eestis. Läbi aastakümnete kandunud vaimsus on aluseks ühele kõige olulisemale väärtusele – põlvkondlikule järjepidevusele, kultuuripärandi edasikandmisele. Laulu- ja tantsupidu kõige suurema ja mitmekesisema publikuga kultuuri- ja rahvaüritusena Eestis kõnetab ühtviisi nii noori kui vanu. Kui peole on minemas oma pere laps, siis elab sellele kaasa nii tema väike õde kui vanaisa, väiksemates kohtades ka kogu küla. See kõik kokku ongi iseolemine ja koostegemine, suurtelt väikestele ja väikestelt suurtele edasikandumine. See ongi ju tegelikult see, mis meid edasi viib.

Kuidas kultuuriaastas kaasa lüüa?

Osalemise võimalusi on mitmeid. Neist üks on teema-aasta kodulehe www.minaka.ee kultuurikalender, kuhu kutsume lisama kõiki laste ja noortega seotud ettevõtmisi. Teema-aasta kodulehelt saab alla laadida ka plakateid, logosid ja visuaale, et ilmestada sellega oma sihtgrupile suunatud ettevõtmisi. Mitmel pool on seda juba ka edukalt tehtud, kasutades kultuuriaasta elemente laste- ja noorteürituste plakatite, flaierite, diplomite, piletite jmt kujunduses. Teema-aasta näebki oma peamist rolli tööriistade looja ja väärtuste sõnastajana, sest programmi luuakse suuresti paikades kohapeal.

Nagu iga teema-aasta puhul, on ka laste ja noorte kultuuriaastaga seotud kaasava rahastuse meede. Ideekonkursi „50 ideed” esimesse taotlusvooru laekus ligi 120 ideed ning toetuse sai 37 eriilmelist projekti – Paide noored koguvad armastuskirju ja esinevad ootamatutes kohtades, Kohtla-Järve noored paigaldavad linna kiiged, mitmed suured kultuurifestivalid on lapsed ja noored eraldi tähelepanu alla võtnud, meieni jõudis ka mitmeid kogukonda ja linnaruumi värskendavaid ideid – üllatavate ideede spekter on väga lai! Asja mõte on anda hoogu just sellistele ideedele, mis laste ja noorte enda arvates ja neile kordamineval moel kodupaiga kultuurielu rikastavad.

Laste Vabariigi sihtkohtade koordinaatorid ongi peaasjalikult noorsootöötajad, kelleni jõudsime Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kaudu. Lähtusime põhimõttest, et noortekeskused tunnevad oma kogukonna last ja noort kõige paremini ning teavad, mis neile huvi pakub.

Laste Vabariik – tihedas koostöös noorsootöötajatega

Laste ja noorte kultuuriaasta eestvedamisel tuuritab sel suvel Laste Vabariik, mis viib lastele kultuurielamusi üle Eesti. Laste Vabariik sündis Lastekirjanduse Keskuse ja EV100 koostöös eesmärgiga võimaldada lastele (sihtgrupp on eelkõige kuni 12-aastased lapsed ja nende pered) kvaliteetset, inspireerivat ning väärtuspõhist kultuurikogemust. Laste Vabariigi kaudu jõuab Eesti 100. sünnipäevapidu erinevate paikade lasteni ning pakub neile võimaluse olla nii kultuuripublikuks kui ka -tegijaks.

Laste Vabariigi päeva üks osa on Eesti 100. sünnipäeva teemaline humoorikas ja helge teatritükk. Teine osa on labürint-mänguala, kus lapsed saavad piiluda Eesti maa alla ja merepõhja, heita pilgu taevasse ja loodusesse jpm. Mänguala on sündinud koostöös partnerasutustega – muuseumite, elamuskeskuste, raamatukogude, teatrite ja teistega, kes igapäevaselt lastega tegelevad. Mänguala on elektrivaba, et hoida isekogemise ehedust ja mõnes mõttes ka sidet varasemate aegade Eesti lastega, kel nutitelefone ja ekraane kasutada polnud. Kolmanda osa Laste Vabariigist moodustavad eriilmelised töötoad, kus lapsed saavad ise tegutseda ja luua. Ajal, mis Laste Vabariigi laval parajasti etendust ei mängita, on väga oodatud kohalike laste ja noorte etteasted. Nii saab iga laps ka ise omal moel Laste Vabariigi nägu kujundada. Laste- ja noorteprogramm on usaldatud täielikult kohalike koordinaatorite – noorsootöötajate kätte.

Laste Vabariigi sihtkohtade koordinaatorid ongi peaasjalikult noorsootöötajad, kelleni jõudsime Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kaudu. Lähtusime põhimõttest, et noortekeskused tunnevad oma kogukonna last ja noort kõige paremini ning teavad, mis neile huvi pakub. Noortekeskuses töötavad inimesed on kogukondlikult aktiivsed ja nende missiooniks on laste ja noorte elu mitmekesisemaks muutmine. Tundsime, et meil on palju kokkupuutekohti. Nüüd oleme veendunud, et läksime ainuõiget teed. Laste Vabariigi tuuri ette valmistades oleme kohanud kõikjal Eestis suurepäraseid inimesi, kellega koos Laste Vabariiki üles ehitame, kes on meile asendamatuks partneriks sobiva paiga leidmisest kohalike laste esinemisprogrammi kokkupanemiseni. Niisuguste inimestega on suur lust ja rõõm suvele vastu minna!

Laste Vabariik alustab 25. mail Põltsamaalt ning lõpetab tuuri 8. septembril Savernas – suve jooksul jõuame kõikidesse maakondadesse ning Laste Vabariik ehitatakse üles pea 60 korda. Laste Vabariigis osalemine on tasuta ning kõik kuni 12-aastased lapsed saavad ka Laste Vabariigi passi, mis annab soodustingimustel või päris prii pääsme paljudesse Eesti muuseumidesse ja elamuskeskustesse 2018. aastani. Me väga loodame, et lapsed nendesse paikadesse tänu sellele ka rohkem jõuavad.

ALLIKAD


Pulman,P.(2005) Kõne ALMA auhinna vastuvõtmisel. (09.04.2017)




 



JAGA