Mihus nr 21 – Mis imeloom see (noorte) kaasamine on?

31. detsember 2017




Mihus 21






Mis imeloom see (noorte) kaasamine on?

Roger Tibar – Endine osaluskogulane, ENLi osaluskogude koordinaator

Tänavune aasta on Eesti jaoks tähendusrikas. Lisaks sellele, et Eesti on aasta teises pooles Euroopa Liidu eesistujariik, on sügisel tulemas ka kohalike omavalitsuste valimised. Sel aastal on valimised eriti tähtsal kohal, sest 16- ja 17-aastastel noortel on esimest korda õigus anda oma hääl, mis aitab kujundada valimisharjumusi juba varasemas eas. Kui me ootame noortelt teadlikke otsuseid ning soovime valmistada neid ette uuteks kogemusteks, on vaja mõjutajatel teha omavahel rohkem koostööd. See kehtib nii kohaliku kui ka riikliku tasandi kohta. Peame tagama parema infoliikuvuse ning edendama noorte kodanikuharidust.

Kohalik tasand, noortevolikogud ja kaasamine

Et edendada kodanikuharidust kohalikul tasandil, on üheks lüliks noortekogud ja -volikogud. Selleks, et noorest saaks aktiivne kodanik, peab tal olema juba varases eas võimalus enda elu puudutavaid otsuseid sobivas vormis mõjutada ning saada tulemuslikke osaluskogemusi (ENLi noortepoliitika platvorm, 2016). Olen ise olnud mitu aastat noortevolikogu liige ja seda juhtinud ning tean, kui palju võib osalemine sellises otsustuskogus avardada maailmapilti eelkõige kohalikul tasandil, suurendada kontaktipagasit ning tõsta julgust otsustusprotsessides kaasa rääkida. Lisaks tõsiasi, et noorel on võimalik kohaliku tasandi volikogu või linnavalitsuse ametnikega suhelda, olles praktiliselt samal tasandil, on väärtus, mida ei saa jätta kohalikud omavalitsused kasutamata.

Need samad noored võivad olla tulevased volinikud, kes istuvad ise praeguste linnaisade asemel laua taga, tehes kohaliku elu edendamiseks vajalikke otsuseid ja toetades uue põlvkonna noori nende vabatahtlikus tegevuses. Jah VABATAHTLIKUS tegevuses – osalemine osaluskogus on tõepoolest tasustamata töö noorte endi vabast ajast. See tähendab, et noored on ise võtnud endale ülesandeks edendada kohalikku piirkonda, sest see on nende soov ja nad näevad puudujääke, mida volinikud ehk ei märka. Seda enam mängib siinkohal rolli noorte kaasamine, mitte see kaasamine, kus küsitakse valmis produkti kohta noortelt arvamust. Ei! Ma mõtlen kaasamist, millest räägib ka mu nimekaim, Roger Hart, oma „kaasamise redelis” (Metstak jt, 2012: 8).

Olukord, kus täiskasvanud lahendavad noortelt tulnud probleeme, kuid noored on pelgalt otsustusprotsessi kaunistused või tegelevad vaid täiskasvanute välja pakutud teemadega, mis nende arvates on noorte jaoks aktuaalsed, ei ole kaasamise ideaalsed vormid. See-eest noortega konsultatsioon, mis on suunatud ametnikele ning pärast mida antakse noortele teada, kuidas nende panust kasutatakse; või noorte omaalgatuslikud ideed, mida täiskasvanud ehk otsustajad toetavad ja innustavad – need on näited, mis iseloomustavad edukat kaasamisprotsessi ning mis seostub noortevolikogude tegevusega suurel määral.

Üle Eesti on mitmeid omavalitsusi, mis kaasavad noorte huvigruppe erinevatesse aruteludesse või kutsuvad isiklikult noortevolikogude esindajaid osalema volikogu komisjonide töös. Samas on siiski näha, et enamasti (kui üldse) küsitakse arvamust nende teemade kohta, kus on otseselt näha seost noortega: haridus ja noorsootöö (sh huviharidus). Samas valdkonnad, nagu turvalisus, transport ja üldine taristu, on tihtipeale noorte esindajate arvamusest kõrvale jäetud ning nendel hetkedel justkui noori pole vaja kaasata ja nende arvamus ei loe. Kindlasti pole noorte arvamus ka KOVide ühinemisprotsessis teisejärguline teema, vaid kuna suure tõenäosusega on peale liitumisi moodustuval KOVil rohkem noori, kelle huvide eest seista, peaks olema volinike soov ja tahe neid otsustusprotsessi varajases staadiumis kaasata.

Mida peaks tegema?

Kindlasti on inimestel palju küsimusi. Kas peale valimisi midagi noorte jaoks muutub? Mida peaksid KOVid teisiti tegema? Mida peaks riik tegema? Mida peaksid noored tegema? Kas noored on valmis? Neile ja paljudele teistele küsimustele ei ole võimalik vastust anda. Siiski võib olla kindel ühes asjas – noortele tuleb anda senisest rohkem võimalusi otsustusprotsessides osalemiseks ja kaasarääkimiseks eeskätt kohalikul tasandil.

Üks osa kohalikust tasandist on haridus. Eelkõige ühiskonnaõpetuse tund, mis seostub enim valimiste ja kodanikuharidusega seotud teadmiste edastamisega noortele. Eesti Noorteühenduste Liidul on kindel seisukoht valimisea langetamisega kaasnevatest muudatustest, mis on vaja ellu viia. Näitena saab välja tuua selle, et ühiskonnaõpetuse tundides on vaja rohkem rääkida valimisliitudest, maailmavaadetest, ent ka koolisisesest poliitilisest elust, ning teha noortele selgeks, et nad on teiste ühiskondlike gruppidega võrdväärsed. Kindlasti tuleb olla ettevaatlik liigse politiseerumisega, sest poliitpropaganda õpetajate või kooli juhtkonna poolt on lubamatu.

Ometigi pole ühiskonnaõpetuse tund see koht, kus on võimalik noorele läbinisti selgeks teha kodanikuks olemise põhimõtteid ja valimisprotsessi ning sellele järgnevat reaalset sisulist tööd. Selleks, et see protsess noortele lähemale tuua, on vaja korraldada noortele suunatud valimisdebatte, kus tutvustatakse kandidaatide arvamusi ja lubadusi. Debatte läbi viies tuleks silmas pidada, et ei oleks esindatud üksikud kandidaadid, vaid läbilõige erakondade ja valimisliitude esindajatest. Lisaks tuleks korraldada noortele külastusi kohalikesse omavalitsustesse, kus oleks võimalik tutvuda sealsete ametnike igapäevatööga ning esitada küsimusi, mida e-posti teel ei saa pärida ja tänaval vastu jalutades ei julge ehk esitada. ENL tegeleb noorte kodanikuhariduse arendamisega, viies koolides üle Eesti läbi nii loenguid kui ka kohaliku omavalitsuse koalitsiooni loomise simulatsioone, mille raames on noortel võimalik saada täpsem ülevaade protsessist, mis toimub peale valimisi, mil hakatakse võimuliite looma. Sellised hands-on tegevused on need, mida julgustan ka kõiki noorsootöötajaid noortekeskustes ette võtma, et viia aktiivsete ja ägedate tegevuste kaudu valimisteadlikkus noorteni.

Need samad noored võivad olla tulevased volinikud, kes istuvad ise praeguste linnaisade asemel laua taga, tehes kohaliku elu edendamiseks vajalikke otsuseid ja toetades uue põlvkonna noori nende vabatahtlikus tegevuses.

Kui on soov end noortepoliitika valdkonnaga rohkem kurssi viia ja uurida, mis projektid hetkel käimas on, soovitan külastada Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehte www.enl.ee, kust leiab ka projekti „Noored valimisvalvurid” kohta infot, mis annab noortele võimaluse osaleda kohaliku valla või linna valimiskomisjoni töös ametliku valimisvaatlejana. Tegemist on väga mastaapse ettevõtmisega, mis toob valimistemaatika noortele lähedamale ja annab reaalse võimaluse osaleda otsustusprotsessis noorte esindajana.

KOVide liitumisel peab valla või linna juhtidel kaduma võimalus peita end vabanduste taha, väites, et pole piisavalt noori või vahendeid noortevolikogu loomiseks.

Viimane element selles soovituste blokis on KOV reformiga kaasnevad muudatused. Reformi üks eesmärke on KOVi kompetentsi ja võimekuse kasv, mille kaudu kindlustada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, nende kättesaadavus ja majanduslikult tõhus korraldus (Haldusreformi kontseptsioon, 2015: 4). KOVide võimekamaks muutumine tähendab, et neil on ka rohkem ressurssi noorte osaluskogudega tegeleda. See loob võimaluse luua kohaliku omavalitsuse struktuuri ametipositsioon, mis vastutaks noortevolikogu tegevuse ja rahastuse eest. Tähtis on, et kohalikus omavalitsuses oleks isik, kes tegeleks noortevolikogu ja noorte osaluse arendamisega. Olgu see kohalik noorsootöötaja, linnavalitsuse ametnik, kelle üheks töövaldkonnaks on noorsootöö või eraldi loodud ametipositsioon noortevolikogu ja osalusega tegelemiseks. KOVide liitumisel peab valla või linna juhtidel kaduma võimalus peita end vabanduste taha, väites, et pole piisavalt noori või vahendeid noortevolikogu loomiseks. Tõsiasi on see, et omavalitsused ei kasuta noorte kaasamiseks oma täit potentsiaali, kui haldusstruktuuri pole loodud noortevolikogu, mis tegeleks kohalike probleemide käsitlemisega noorte tasandil.

Noortepoliitika maastikul on käesoleva ja 2018. aasta jooksul oodata mitmeid uuendusi ja muutusi, mille lõplikku tulemust on raske ennustada. Üks asi on kindel – ees ootavad põnevad ajad.

ALLIKAD


Rahandusministeerium (2015).Haldusreformi konsteptsioo (eelnõu 17.12.2015).

Rahandusministeerium (2015).Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika platvorm (20.11.2016).

Metstak,A., Notton,K., Martinson,M., Valge,M., Reitav,U.(2012).Noorte kaasamine ja osalus. Maakonnas, vallas ja linnas. Käsiraamat. Jõelähtme, Harjumaa: Flier disainistuudio.


Kommentaar

Eveli Jõesaare – NTK peaekspert

Osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel ning vabatahtlikus tegevuses on aluseks iga noore eluolu muutumisele ja laiemalt tugeva kodanikuühiskonna arengule. Noorte võimalused ja soov osaleda otsustes on aluseks ka sidusa ühiskonna arengule Eestis. Sellest, kas noore mõtteavaldused saavad vastuvõtu kodus, koolis või kogukonnas, kas ta tunneb kokkukuuluvust eakaaslastega ja kas nende ühised ettevõtmised on kogukonnas tähenduslikud, sõltub kuuluvustunde tugevusest ja taju kaasatusest. See on see, mis aitab vältida sotsiaalset apaatsust, vajadust ja soovi end radikaalselt väljendada või riigist lahkuda.

Hoolimata sellest, et kohalike omavalitsuste arv numbriliselt väheneb, peavad noorte osalemisvõimalused arenema tõusvas joones.

Haldusreform toob endaga kaasa mitmeid muudatusi, seda ka noorte osaluses. Hoolimata sellest, et kohalike omavalitsuste arv numbriliselt väheneb, peavad noorte osalemisvõimalused arenema tõusvas joones. Igas kohalikus omavalitsuses peab minimaalselt olema noorte osaluskogu, mis võimaldab kaasa rääkida. Eesti Noorsootöö Keskus toetab osaluskogude arengut noorte osalusvõimaluste arenemise toetamise kaudu. Rahastus on eraldatud nii osaluskogude jätkusuutliku arengu toetamiseks kui ka tugitegevusteks. Noorte osalus on aga kiiresti muutuv ja arenev valdkond, mis peab kaasas käima noorte ja nende vajadustega. Osaluse suurendamiseks tuleb senistele võimalustele lisaks leida üha uusi osalusvorme, arendada harjumust kaasarääkimiseks ja tunnustama osaluskogemusest õppimist. Siin saavad suunanäitajateks olla võimekamad kohalikud omavalitsused. Ka riiklikul tasandil on järjest rohkem rõhku pööratud noorte uute osalusvormide arendamisele ja toetamisele. Organiseeritud osalusvõimaluste arvu suurendamiseks on võimalik taotleda toetust ka ENLi koordineeritavast „Noorte osaluse fondist”. Noorte osaluse eelduseks on noorte üldine parem informeeritus olemasolevatest võimalustest, just seetõttu arendatakse ka noorteinfo riiklikku süsteemi ning toetatakse selle kvaliteetset toimimist eri osapoolte koostöös. Noorsootöötajatel on oluline roll noortele kvaliteetse info vahendamisel.

ENTK tegevus toetab ka ühinevate omavalitsuste noorsootöö teenuse terviklikku kujundamist, andes väärt kogemuse muuhulgas noorte osaluse ühiseks arendamiseks ning kogemuste vahetamiseks. Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud ja ENTK elluviidava ESF programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames on olnud võimalik käivitada ka noorte piirkondlike ideede projektifond „Nopi Üles”. Noorte huvi kogukonna elu arendavate ideede elluviimiseks on olnud väga suur, mis peaks andma julgust iga kohaliku omavalitsuse tasandil täiendavate võimaluste loomiseks.

 



JAGA