Mihus nr 21 – Näiteid noorte kaasamisest

31. detsember 2017




Mihus 21






Eessõna

Kindlasti on Eestis palju asutusi ja organisatsioone, kes kaasavad noori sisuliselt, pakkudes neile võimalust olla osa organisatsioonist ning mõjutada selle käekäiku. Käesolev artikkel esitab vaid mõned näited, kuidas organisatsioonid kaasavad Eestis oma töös ja tegevustes noori, pakkudes neile, kas väljundit või otseseid tegevusi-teenuseid. Näidetes tuleb juttu sellest, mil moel noori kaasatakse ning mida see on organisatsioonile juurde andnud. Kõikidest vastustest kumab läbi, et noori kaasatakse organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks ja eks see nii ongi – organisatsioonid, millega pealekasvavad põlved ei suuda end seostada, surevad lihtsalt välja, sest neile ei jätku liikmeid, töötajaid ega vabatahtlikke.


Lastekaitse Liit

Gertha Teidla-Kunitsõn – Lastekaitse Liidu võrgustiku koordinaator

MTÜ Lastekaitse Liit juures tegutsev noortekogu on loodud selleks, et saada laste ja noorte arvamusi ja ettepanekuid Lastekaitse Liidu tööks ning vahendada neid poliitikakujundajatele. Sel moel on koondunud grupp noori, kellelt arvamust küsida ning kellega koos laste ja noorte heaolu edendada. Noortekogu loodi 2004. aastal ning läbi aastate on selle teemad, tegevused ja fookused paljuski muutunud. Eeskätt sõltub konkreetne fookus ja tegevus sellest, mida noored ise teha soovivad.

Vaata ka

www.lastekaitseliit.ee

Sõltuvalt tegevuste paljususest ja eriilmelisusest on noortekogu panustamine Lastekaitse Liidu töösse väga mitmetasandiline. Panustatakse arvamuste kujundamisse, seaduseelnõude väljatöötamisse jmt pigem eestkostelisse, formaalsesse tegevusse. Selle kõrval on ka ürituste, näiteks aastakonverentside planeerimist, korraldamist ja elluviimist. Samuti on noortekogu osalenud mitmetel teiste organisatsioonide korraldatud üritustel ja sündmustel, tehes seal ettekandeid ning tuues sisse laste ja noorte vaadet. Käesoleva aasta jaanuaris esindasid Lastekaitse Liidu noortekogu noored Eestit ÜROs toimunud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu noortefoorumil. Samuti on noortekogu töötanud välja lastele suunatud töötoa, levitades nii just endale omasel moel laste kaasamise ja osaluse väärtusi.

Noortekogus on kaasamiseks erinevaid meetodeid. Nii on töötubade, küsimustike, arvamusavalduste, ettekannete ja kohtumiste-arutelude kaudu andnud noortekogu oma panuse erinevatesse seaduseelnõudesse (nt alaealisi puudutava töölepinguseaduse muudatuse arutelu). Samuti osalevad noortekogu noored Lastekaitse Liidu üritustel rühmaaruteludes valdkonna ekspertide kõrval, ent ka ettekannetega võrdselt teiste esinejatega. Noortekogu liikmed on planeerinud suvekoole, üritusi, konverentse jmt just endale sobilikul viisil ja moel. Näiteks, kui noortekogu liikmed tahavad teha ettekande animatsioonina, oleme kavandanud kogu ettekande just sel moel. Noortekogu on ise läbi viinud küsitlusi, et koguda lisaks enda arvamusele ka eakaaslaste mõtteid-ideid.

Et lapsed ja noored saaksid Lastekaitse Liidu töös täisväärtuslikult osaleda, on meie üks eesmärke olnud jagada neile piisavalt informatsiooni, mille põhjal nad saaksid oma arvamuse kujundada. Sellest tulenevalt algab noortekogu kaasamistegevus tavapäraselt info otse noorteni viimisega (asutuste külastused, töötoad, arutelud, iseseisev töö uuringute, kodulehtede jm infokanalitega), misjärel saavad noored alles oma arvamust kujundama hakata.

Lastekaitse Liidu põhikirjas on välja toodud, et noortekogu kaudu toetab organisatsioon laste osalust. Selleks töötab Lastekaitse Liidus ka võrgustiku koordinaator, kelle töö üks eesmärke on laste ja noorte kaasamine noortekogu kaudu. Noortekogu koosneb hetkel üheteistkümnest vabatahtlikult noortekogu töösse panustavast Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Haanja noorest.

Noortekogu osalemine MTÜ Lastekaitse Liit igapäevatöös on organisatsioonile andnud eeskätt selgust selle kohta, mida lapsed ja noored vajavad ning oluliseks peavad. Vaid nii saabki MTÜ Lastekaitse Liit seista laste ja noorte eest – ikka koos lastega. Kindlasti on see andnud organisatsioonile võimekust ja teadmisi-oskusi, kuidas laste heaks ja koos lastega töötada. Lastekaitse Liidu jaoks on tavapärane, et kui sõnastame riiklike poliitikakujundusotsuste kohta oma seisukohti, pöördume ka noortekogu poole küsimusega, kuidas midagi teha või mil moel noored ise eelistaksid panustada.

 


Teeme Ära

Eva Nõmme – Noortesuuna koordinaator

Teeme Ära talgupäev kutsub kaasa lööma kõiki vanusegruppe üle kogu Eesti. Kahtlemata on just noorte kaasamine üks tähtsamaid väljakutseid kogu algatuse õnnestumisel. Kui noored võtavad talgutel osalemise ja nende läbiviimise omaks, aitab see edendada aktiivset eluhoiakut ning tervendab kogu ühiskonda. Meie rahvale sajandeid tuttav talgutraditsioon saab seeläbi uut elujõudu ning Teeme Ära mõtteviis püsib ka edaspidi.

Vaata ka

www.teemeara.ee

Näeme, et talgud on suurepärane võimalus, kuidas ühiskondlikku vastutust praktika toel noorteni viia. See omakorda paneb küsima, kui palju on meil praegu neid noori, kes märkavad, kus võiks käed külge panna, kaaslasi appi kutsuda ja midagi kodukoha jaoks ise ära teha?

Talgupäeva korraldades on oluline, et mõtted ühiseks tegutsemiseks tuleksid igas Eestimaa paigas just oma piirkonna inimestelt. Oma inimestel on kõige selgem arusaam sellest, mida on vaja kodukandis ära teha. Mõeldes noorte kaasamisele, kehtib lihtne põhitõde – noorelt noorele ideed kõnetavad ja motiveerivad. Lahendusena oleme loonud Teeme Ära talgupäeva noortejuhtide võrgustiku: igas maakonnas tegutseb üks noor, kes levitab talgusõna, innustab ja abistab oma kandi noori talguid korraldama ja nendel osalema.

Need noortejuhid oleme oma võrgustikku leidnud, pöördudes noortekeskuste või Teeme Ära maakondlike koordinaatorite poole, kes on osanud soovitada aktiivseid noori. Noortejuhid ei vahetu igal aastal, ent vahel tuleb ette, et noortejuht kolib või valib uued kohustused, mille kõrvalt talgutemaatikaga enam tegeleda ei jõua. Siiski, kes kord juba talgulainele saanud, see naljalt enam ei loobu.

Kuna Teeme Ära algatus oma olemuselt rangeid piire ei sea, jõuavad noored tihti meieni ka ise. Noortejuhtidega suhtlemist korraldab noortejuhtide koordinaator, kes pidevalt nende tegemistel kätt pulsil hoiab, saadab abistavaid materjale (plakateid, kleepse jm) ning on tugiisikuks uute ideede loomisel. Talgukevade jooksul toimub noortejuhtidele mitu kokkusaamist, kus kogemusi vahetada ja oma tegemistele innustust koguda.

Kui mõelda, mida on noorte kaasamine Eestile andnud, tulevad kahtlemata meelde näited juba tehtud talgutöödest. Näiteks koristasid ühed noored kooli keldriruumi, et luua bändiruum, teised panid üheskoos noortekeskuse külvitalgutel köögivilju mulda ja kolmandad korrastasid kodukoha parki. Sarnaseid noorte korraldatud talgunäiteid leiab igast maakonnast. Nende tegude kaudu on talgutraditsioon andnud noortele harjumuse ja usu, et ka ise saab oma elukeskkonda paremaks ja ägedamaks muuta.

Noorte kaasamine Teeme Ära talgupäeva tegemistesse on üks meie suur missioon, mille nimel igal aastal hea meelega panustame. Talgutele on teretulnud iga kool, noorteühendus, laulukoor, spordivõistkond või mõni muu noori ühendav asutus, ühing või klubi. Teeme Ära meeskonna eesmärk ja siht on kõigile kord aastas meelde tuletada, et üheskoos kodukandis mõne talgutöö tegemine loob hea tunde nii endale kui lähikondsetele.

Numbrilisi eesmärke Teeme Ära meeskonnal noortetalgute jaoks pole – iga talgu, millest noored osa võtavad või loovad, toob meile naeratuse näole ja tõestab veel kord, et noored tahavad ja oskavad aktiivsed olla. Mullu osales talgupäeval üle 44 000 eestimaalase, kellest suure osa moodustasid just noored.

 


Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Erkki Kubber – Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) projektijuht

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (edaspidi SEV) on pühendunud sotsiaalsete ettevõtete hulga, suutlikkuse ja ühiskondliku mõju suurendamisele. Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, kes teenivad toodete-teenuste müügiga raha mõne selgelt eesmärgistatud ühiskondliku väärtuse loomiseks (näiteks erivajadustega inimeste tööhõive; keskkonnasäästliku tarbimise võimalused).

Vaata ka

www.sev.ee

Esimestel aastatel panustas SEVi meeskond sotsiaalsetele ettevõtetele soodsa tegutsemiskeskkonna kujundamisse. Praeguseks on teema jõudnud nii Vabariigi Valitsuse tegevuskavasse ja uue riigihangete seaduse eelnõusse kui ka kodanikuühiskonna arengukava ja heaolu arengukava prioriteetide hulka.

SEVi järgmine oluline eesmärk on uute inimeste jõudmine valdkonda. Neist loodame uuenduslike ja mõjusate sotsiaalsete ettevõtete asutajaid, aga ka täiendust tegutsevate eestvedajate ridadesse. Siinkohal näeme noortes väga suurt potentsiaali. Neil jagub meie kogemuse põhjal positiivset energiat, loovust, aga ka hulganisti praktilisi oskuseid.

Noortele osalusvõimaluste loomiseks algatasime koostöös Briti Nõukoguga konkursi Changemakers Academy. See tõi kokku eesti ja vene keelt kõnelevad noored, kellest moodustatud meeskonnad mõtlesid välja ja teostasid turunduskommunikatsiooni lahendusi sotsiaalsetele ettevõtetele (Arengukeskus Avitus, Eesti Pimemassööride Ühing, Hea Hoog, Tagurpidi Lavka, Terve Eesti SA, Uuskasutuskeskus). Samal ajal aitas noortel oma kogemust mõtestada ja sellest teadlikult õppida igale meeskonnale toeks olnud mentor. Programm toimus esimest korda perioodil november 2016 – märts 2017.

Konkursi muutis unikaalseks keskendumine sotsiaalsete ettevõtete olulisimatele turundusprobleemidele, sest noored said ise kogeda, kui edukalt nende endi välja töötatud lahendused praktikas toimivad. Inspiratsiooni andis noortele koostöö juba kogenud maailmamuutjatega, hasarti lisas konkursi formaat. Kahe parimaks tunnistatud lahenduse autorid said sõita auhinnareisile Londonisse tutvuma sealsete sotsiaalsete ettevõtetega.

Veel üks noorte arengut soodustav tugevus oli nimetatud programmi puhul osalejate mitmekesisus. Osalejatest 31 olid eesti- ja 17 venekeelse perekondliku taustaga. Neist moodustusid neljaliikmelised segameeskonnad, kelle mitmekesine koosseis võimaldas turundusprobleemidele loovamaid ja mitmekülgsemaid lahendusi luua.

Mainitud unikaalsed tugevused muutsid Changemakers Academy juba piloothooajal omanäoliseks ja noortele atraktiivseks programmiks. Nimelt kandideeris sügisel programmi 48 kohale 124 noort. Paljud meist tahavad ju maailmamuutjad olla, kuid tihtipeale on raske ise omal käel peale hakata. Vast ka seetõttu oli noorte huvi konkursil osaleda niivõrd suur, et programmis oli võimalik hakata maailma muutma koos kogenud tegijatega.

Changemakers Academy korraldamisega jätkab SEV ka järgmisel hooajal. Samas on programm kasvulavaks ka millelegi palju suuremale. Alates 2017. aasta sügisest hakkame korraldama Sotsiaalse Ettevõtluse Noorteprogrammi, mille eesmärk on hoida noori kogu Eestist sotsiaalse ettevõtluse teema juures aasta ringi.

 


Mustamäe Avatud Noortekeskus

Teele Viil – Mustamäe Avatud Noortekeskuse vastutav noorsootöötaja

Mustamäe Avatud Noortekeskuses (MANK) on noored kaasatud ürituste korraldamise igasse etappi. Alguses kõrvalt vaadates ja täites lihtsamaid ülesandeid, olles vabatahtlikeks ning hiljem ise juhendaja abiga üritusi korraldades. Anname noortele võimaluse katsetada, kogeda, põruda ning õppida. Ühise analüüsi tulemusena saadakse kogemus, millega elus edumeelselt edasi minna. Iga kogemus − nii hea, kui halb – analüüsitakse läbi: mis läks hästi, mida annaks parandada, et järgmisel korral läheks veel paremini. Noored vajavad innustust, usku nende tegemistesse, et nad saavad millegagi hakkama. Samuti tahavad noored tähelepanu, et keegi neid kuulaks. Ja kui kuulata, siis üllatavad noored tihti oma heade ideedega.

Vaata ka

www.mank.ee

Noori haarab kaasa individuaalne lähenemine ning noortelt-noortele info edastamine. Julge pealehakkamine on pool võitu ning noored tulevad suurema hea meelega tegevustesse kaasa, kui nad näevad, et üritust veab hakkaja ning asjast huvitatud noorsootöötaja. Veidike kiiksuga, loovad ideed ning mõtted on atraktiivsed, sest noori tõmbab loominguline lähenemine.

Noorte kaasamine on toonud noortekeskuse igapäevaellu palju rõõmu. Nägemine, kui suure innuga noored uute ideedega lagedale tulevad ning neid ellu tahavad viia, tundub meile kiitusena hästi toimiva noortekeskuse meeskonna töö eest. Kõik, mida me täna teeme, ei pruugi kohe tulemusi anda, kuid tänane töö kannab vilja aastate pärast. Suures plaanis oleme kindlad, et need noored, kellega me täna töötame, on tulevikus aktiivsemad, teotahtelisemad, julgemad ja enesekindlamad. Noori tuleb usaldada ning toetada – nii arendame teadlikke ja laia silmaringiga täiskasvanuid.

 

 


JAGA