Mihus nr 22 – Analüüsi „Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” kokkuvõte

31. detsember 2017




Mihus 22






Analüüsi „Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” kokkuvõte

Aune Lillemets – noortevaldkonna koolitaja ja uurija

Ettevõtlikkus on laiema tähendusega kui ettevõtlusega tegelemine või ettevõtjana tegutsemine. Ettevõtlikku hoiakut iseloomustab algatusvõime, iseseisvuse, aktiivsuse ja uuendusmeelsuse rakendamine nii isiklikus, tööalases kui ka ühiskondlikus tegevuses. Noorte puhul võib ettevõtlikkus seisneda ka selles, kui osaletakse koolis ürituste organiseerimisel, võetakse üritustest osa või täidetakse väljaspool kooli palgatöötajana aktiivselt oma tööülesandeid. (Zeiger)

Ettevõtlikkuse arendamise eesmärk ja noorsootöötajate pädevus

Ettevõtlushariduse eesmärk on õpetada olema ettevõtlik ning leidma probleemidele lahendusi nii palgatöötajana kui tööandjana. (Vodja 2006). Ettevõtliku mõtteviisi arendamine on tähtis, sest see valmistab ette noori tööeluks ning ettevõtlikku inimest iseloomustavad omadused on elus hakkama saamiseks ka üldiselt olulised (Euroopa Komisjon 2014). Lisaks formaalharidusele on mitteformaalsel haridusel ja noorsootööl oluline roll noorte ettevõtlikkuse arendamisel. Nii tööotsijad kui ka tööandajad on esile toonud, et tööturul vajatakse teistsuguseid pädevusi võrreldes sellega, mida koolis omandatakse. Noorte jaoks on erinevad noorsootöö keskkonnad, sealhulgas noorteorganisatsioonid, olulisteks kui mitte peamisteks keskkondadeks, mis panustavad ka ettevõtliku mõtteviisi ja sellega seonduvate oskuste arengusse mitteformaalse õppe võimalusi kasutades. (Euroopa Komisjon 2012)

Noorte ettevõtlikkus hõlmab väga laia ringi erinevaid omadusi ja oskuseid. Elukestva õppe 8 võtmepädevuse raamistiku võtmepädevuses „Algatusvõime ja ettevõtlikkus“ (VV määruse „Kutsestandard“ lisa 1) on ettevõtlikku inimest kirjeldatud järgnevalt:

  • Suudab ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.
  • Suudab näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi.
  • Suudab eesmärke seada ja ellu viia.
  • Suudab korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest.
  • Suudab reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

Tööhõive seisukohalt on põhjendatud eristada nelja suuremat pädevuste gruppi:

Tehnilised pädevused: suhtlemine, nii avalikkusega kui ka grupis kui isikutevaheline, keskkonna jälgimine, probleemilahendusoskused, tehnoloogia kasutamise oskused.

Ärijuhtimispädevused: eesmärgistamine ja planeerimine, otsustamine, inimressursi juhtimine, turundus, raamatupidamine ja finantsjuhtimine, kvaliteedi juhtimine, ettevõtte üldjuhtimine, turundus jmt.

Isiksuslikud ettevõtlusomadused ja -oskused: enesejuhtimine ja distsipliin, riski juhtimine, uuendused, vastupidavus, eestvedamisvõimed, muutuste juhtimine, strateegiline mõtlemine, kontaktide loomine ja kontaktivõrgustike arendamine.

Konkreetse tegevusala, milles ettevõtja tegutseb, tundmine (OECD 2014). Paljud ettevõtlikkuse aspektid kuuluvad ühtlasi ka noorsootöö üldiste eesmärkide hulka, kuna noorsootöö eesmärgid on seotud noorte tööhõive suurendamisega.

Mida tehakse noorte ettevõtlikkuse arendamiseks?

Noorte ettevõtlikkust toetavad mitmed valdkonnad, uuringus olid vaatluse all noorte omaalgatuse ja rahvusvahelise kogemuse võimalused, noorte osalus, vabatahtlik töö, maailmaharidus ja mitteformaalsed ettevõtlusõppeprogrammid. Esmalt analüüsiti noortevaldkonnas sagedasti kasutatavate üldmeetodite tugevusi, nõrkusi ja võimalusi nende edasi arendamiseks.

Programm/meetod Tugevused Nõrkused Võimalused
Vabatahtlik töö Tolerantsuse ja maailmapildi arendamine


Võimalus end erinevates valdkondades proovile panna

Vähe pikaajalisi vabatahtlikke


Ei osata õpitut mõtestada
Kogukonnapraktika ja töötutele suunatud vabatahtlike programmide laiendamine


Vabatahtlike toetamine saadud kogemuse mõtestamisel
Noorteprojektid Võimalus omaalgatuseks, ise ära tegemise kogemus


Sageli rahvusvahelise mõõtmega
Palju projekte, mida teevad noortele täiskasvanu


Kipuvad olema ühekordsed ja lühiajalised tegevused
Enesehindamise ja refleksioonimeetodite kasutamine


Kohalikud noorte algatuste fondid
Avatud noorsootöö Võimalikud väga erinevad tegevused


Potentsiaal noorte omaalgatuseks


Paljudele noortele kättesaadav
Noored ei taju, et nad õpivad


Noorsootöötajate erinev tase, osad ei oska noori kaasata ega neile piisavalt iseseisvust anda
Välisvabatahtlike kaasamine toob noortele inspiratsiooni ja uusi valikuid


Võtta kasutusele meetodid, mis aitavad noorel paremini õpitut tajuda ja väljendada
Huviharidus ja- tegevus Huvipõhine enesearendamine


Palju loovust arendavaid tegevusi


Noored tajuvad, et õpivad uusi oskusi


Võib arendada meeskonnatöö, argumenteerimise jms oskusi
Osades ringides on noortel väga piiratud, „tarbija” roll


Poistele on vähe huvitavaid tegevusi


Tihti tegeletakse kindla alaga, nt muusikainstrumendi õppimisega ja ettevõtlikkust laiemas mõttes ei arendata
Omaalgatus huvitegevuse osaks


Kaasata noori tegevuse planeerimisse


Pakkuda noortele võimalikult palju meeskonnatöö jms kogemusi
Noortelaager Ettevõtluse ja loovuse teemalaagrid


Vabal ajal lõõgastunud tingimustes toimuv
Ei pruugi toetada ettevõtlikkuse arengut, noored võivad olla lõbusate tegevuste „tarbijad” ning ei taju õpikogemust Rohkem teemalaagreid, mis arendavad ettevõtlikkust


Koostöö „Ettevõtliku kooli” projektiga
Noorteühing Noored ise otsustavad ja juhivad


Osadel NÜ välja arendatud tugevad liidriprogrammid
Tihti noored ei mõtesta saadud kogemusi


Tegevuste hajusus ja katkemine


Väiksemates kohtades pole eriti valikuid
Tulemuste hindamine ja tüüpiliste liikmete saadud oskuste kirjeldamine
Noortemalev Reaalne töökogemus


Suhtlusvõrgustiku laienemine


Julguse saamise ja enese proovile paneku võimalus
Noored ei oska saadud kogemusi tööandjale demonstreerida, eriti kui malevas on saadud lihttöö kogemus Ettevõtjate kaasamine ka maleva tegevuste planeerimisse


Jätkata Malgatuse projektiga
Noorte osaluskogu Maailmapildi ja vastutustunde avardamine


Oskus suhelda ja mõjutada otsuseid
Vähesed noored osalevad, põhiliselt nagunii väga aktiivsed


Tegevuste perioodilisus ja raugemine
Osaluskogude stardifond


ENLi Noorte Osaluse fond
Õpilasfirma tegemine Reaalne ettevõtluskogemus ja eneseületus


Kokkupuude paljude ettevõtlike inimestega
Kättesaadav vähestele noortele


Vaja juhendajat, kellega on hea klapp
Süsteemsemalt NT asutustes õpilasfirmade tegemine


Kaasjuhendajate ja mentorite kaasamine, et juhendajaid jätkuks rohkematele noortele


Inspiratsiooniüritused ka noortekeskustes
Rahvusvaheline noorsootöö (sh vabatahtlik töö ja projektid välismaal) Õppimine teistelt kultuuridelt, suurem tolerantsus, valmisolek suhelda rahvusvahelises meeskonnas


Suurendab noorte iseseisvust ja avardab nende maailmapilti
Raha ja ajapuudusel paljud noored ei osale (sh noored ei tea stipendiumi saamise jms võimalusi )


Ei sobi kõigile noortele, eeldab iseseisvust ja avatust
Erinevate programmide ühine reklaamimine, et jääda rohkematele noortele silma


Kasutada noorte ettevalmistamiseks noorte rahvusvahelisi kontakte igapäeva elust, aidata neid mõtestada (rahvusvaheline suhtlus sotsiaalmeedias ja internetimängudes, välisvabatahtlike korraldatud tegevused jne)

Table 1 – Eesti noorsootöö põhimeedodite tugevused, nõrkused ja arengupotensiaal

Täpsemalt analüüsiti uuringus 100 näidet erinevate meetodite kasutamisest, mille puhul läbiviijad seadsid eesmärgiks noorte ettevõtlikkuse arendamise. Meetodite puhul eristati 10 erinevat tegevuste tüüpi.

Uuringust leiab ka rahvusvahelisi noorte ettevõtlikkuse arendamise näiteid, mis võiksid inspireerida Eesti noorsootöötajaid. Näiteks Belgias toimivad hästi noortemajad (Dunne et al. 2014: 154), mis on olemuselt noorte vabatahtlike juhitud noortekeskused. Prantsusmaal on sarnaselt õpilasfirmadele tehtud ka õpilasühingud (The Junior Association), mis võimaldab noortel saada projektijuhtimise kogemus lihtsustatud juriidilises raamistikkus. (EUCIS-LLL… 2013: 7)

Tehakse palju, aga milline on mõju?

Uuringus analüüsitud noorte ettevõtlikkuse toetamise meetodite puhul oli probleemiks, et korraldajad kajastavad tulemusi vähe, mis omakorda mõjutab ka programmide nähtavust. Vaid veerandil juhtudest oli tegemist laiapõhjalise ja mitmekülgse kajastusega veebiportaalides ja meedias.

Tundub, et noorte ettevõtlikkuse vallas tehakse palju, aga tulemusi analüüsimata ja kajastamata. Vaid kolmandik korraldajaist kirjeldas noorte saadud õpikogemust ning neist omakorda pooled avaldasid ka osalejate kommentaarid õpitu kohta. Tegevuste mõju oli kirjeldatud kahel ja süsteemselt mõju uuritud kümnel juhul.

Kui tulemusi pole kajastatud, siis on raske teha järeldusi konkreetsete meetodite ja programmide efektiivsuse kohta. Varasemates uuringutes on leitud, et noorsootöö tegevustes osalemine on positiivselt seotud isiksusliku kasvu ja suurenenud eneseusuga (Dworkin et al. 2003) – ja need omadused on olulised ka noore ettevõtlikkuse arenguks. Näiteks enamik (94–99%) RAY uuringutes küsitletud Erasmus+: Euroopa Noored projektides osalejatest ja projektijuhtidest märkis, et projekt pakkus neile võimaluse paremini meeskonnas koostööd teha, paranenud on nende läbirääkimisoskused ja aruteludes osalemise oskused ning arenes loogiline mõtlemine ja järelduste tegemine. (Research…)

Kuigi noorsootöö mõju üldpilt olemasolevate uuringute põhjal on üsna positiivne, tuleb siiski öelda, et suhe noorteprogrammis osalemise ja selle mõju vahel on väga keeruline. Mõju sõltub programmide ülesehitusest, sellest, milliseid oskusi ja omadusi soovitakse programmiga mõjutada, samuti eelnevatest ja vahendavatest muutujatest, nagu näiteks sugu, oskuste tase, sotsiaalne positsioon ja teised sarnased karakteristikud (Feldman ja Matjasko 2005).

Eestis ei ole eraldi uuritud noorsootöötajate ettevõtlikkuspädevust. Teada on, et väga palju sõltub konkreetse noorsootöötaja hoiakuist ja ettevõtlikkusest. Näiteks Tallinna noorsootöötajate arvamusuuringust (Rannala 2015: 9) selgus, et noorte omaalgatuse toetamise ja kaasamisega tegeleb enamik noorsootöötajad vaid mõned tunnid nädalas. Mõnede vastajate jaoks seisnes omaalgatus noorte informeerimises või oodati, et noored ise tuleks ja teeks midagi. Seega ei pruugi kõik noored saada piisavalt tuge.

Lisaks noorsootöötajate ettevõtlikkuspädevuste arendamisele võiks üheks lahenduseks olla ettevõtlike inimeste kaasamine tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse. Huvi selleks on: Koostöövõrgustik Ettevõtlikkuse Edendamiseks ja Junior Achievement on kodulehel avaldanud nimekirjad ettevõtjatest, kelle poole õpetajad ja noorsootöötajad võivad pöörduda. Käesolevast uuringust selgus, et ettevõtjaid kaasatakse küll koolitajate-mentoritena, kuid sisuloomes harva.

Kuna ühtne teoreetiline raamistik ja mõistete süsteem noorsootöö mõjude ja tulemuslikkuse hindamisele puudub, tuleks noorte ettevõtlikkuse erinevate aspektide arendamisel lähtuda noorsootöö üldistest kvaliteedi tagamise põhimõtetest.

Oluline on ka rohkem tähelepanu pöörata noorsootöös omandatud pädevuste kindlakstegemisele (testid, vestlus, vaatlus, enesehindamine, simulatsioon) ja demonstreerimisele (CV, töö näidised, soovituskiri, tunnustused, auhinnad). Noorsootöötajad saavad siinkohal noori aidata erinevate meetodite tutvustamise ja tagasiside andmise kaudu. Pädevusi aitab hinnata näiteks Noortepass, tööandjale demonstreerida Europassi CV, Stardiplatsi või Vabatahtliku Passi. Arenevaks suunaks on digitaalsete õpimärkide (open digital badges) kasutuselevõtt. Õpimärgiseid saab jagada sotsiaalmeedias või koos CV-ga potentsiaalse tööandja või õppeasutusega. Märkide haldamiseks on loodud erinevaid keskkondi, näiteks osaliselt ka eestikeelne Badgecraft.


Analüüsi „Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” viis läbi SA Archimedese noorteagentuur, koostajad Liisa Martma, Aune Lillemets, Marti Taru ja Reet Kost.


ALLIKAD


Dunne,A., Ulicna,D., Murphy,I., Golubeva,M.(2014). Working with Young People: the Value of youth work in the European Union.

Dworkin, J. B., Larson, R., Hansen, D. (2003). Adolescents’ Accounts of Growth Experiences in Youth Activities. – Journal of Youth and Adolescence, 32(1): 17–22

EUCIS-LLL Position and Compendium of Good Practices „Fostering Entrepreneurial Mindsets” 2013.

Euroopa Komisjon. (2012). The joint European Commission-OECD policy brief on youth.

Euroopa Komisjon. (2014). Conclusions on promoting youth entrepreneurship to foster social inclusion of young people.

Feldman, A. F., Matjasko, J. L. (2005). The role of school-based extracurricular activities in adolescent development: a comprehensive review and future directions. – Review of Educational Research, 75(2): 159−210.

OECD. (2014). Job creation and local economic development.

Martma,L., Lillemets,A., Tartu,M. ja Kost,R.(2017) Analüüs „Noorsootöö võimaluse noorte ettevõtlikkuse toetamisel“.

Rannala, I.-E. 2015. Tallinna noorsootöötajate arvamusuuring 2015. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Research based analysis of youth in action

Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsestandard“ lisa 1

Vodja, E. (2006). Ettevõtlusharidus- täiendav võimalus tööturul. Noored ja tööturg.

Zeiger. Ettevõtlusõpik, ptk 2.2.

 

SISUKORD

JUHTKIRI


Vabatahtlik tegevus pole „minge ja tehke!“ vaid „ma lähen, teeme koos!


Uus prekariaat ja vabadus


Tulevik ei ole mägede taga!


Rahvusvaheline kogemus – kas konkurentsieelis tööturul?


Milleks meile ettevõtlikkus?


Analüüsi “Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” kokkuvõte


EntreComp – Euroopa ettevõtluspädevuse raamistik: mida see noorsootöötajatele tähendab?


Noorte sotsiaalne
ettevõtlus = ettevõtlikkuse õpiväljundite superpakett


Superheroes ja uue aja kangelased


Näidete artikkel



Uuringust selgus, et vaja on koguda rohkem kvalitatiivset teavet, et saada ülevaade noorsootöötajate pädevuste hetkeseisust seoses noorte omaalgatuse, ettevõtlikkuse ja ettevõtluse toetamisega noorsootöös. Seniste andmete põhjal saab aga öelda, et vaja on:

  • tõsta noorsootöötajate ja noorsootöö korraldajate teadlikkust noorsootöö olulisusest, panusest ja võimalustest noorte ettevõtlikkuse toetamisel, sh tasemehariduse ja täienduskoolituse kaudu;
  • senisest eesmärgipärasema lähenemise kujundamine noorsootöös noorte ettevõtlikkuse toetamisele ning õpitu teadvustamisele-tunnustamisele;
  • olemasolevate noorsootöö meetodite/sekkumiste arendamine. Eelkõige suurendada nende tegevuste rolli, mis arendaks noort endi algatusvõimet, otsustusvõimet ja korraldusoskusi;
  • ettevõtlikkusega seonduvaid pädevusi hinnata noorsootöö kvaliteedi hindamise osana;
  • parandada koostööd kooli ja noorsootöö vahel, kus kool saab toetada ettevõtlikkusega seonduvate teadmiste teket ja noorsootöö anda praktilisi väljundeid nende teadmiste järeleproovimiseks ja kinnistamiseks praktika kaudu;
  • soodustada noorsootöötajate kuulumist noorte ettevõtlikkuse edendamisega seotud võrgustikesse, et oleks rohkem koostööd ettevõtjatega ning valdkonnas tegutsevate vabaühendustega ja asutustega;
  • tegeleda julgemalt ka sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, mis sobitub väärtuste poolest hästi noorsootööga;
  • süsteemne lähenemine kogukonna tasandil, näiteks noorsootöö rolli noorte ettevõtlikkuse toetajana kajastamine KOV arengukavades ja noorte ettevõtlikkust soodustava omaalgatuse fondi loomine koostöös kohalike ettevõtjatega.


JAGA