Mihus nr 22 – Näidete artikkel

31. detsember 2017




Mihus 22






Eessõna

Liisi Noode – Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert

Noorte ettevõtlikkus, soov midagi ise ära teha ja seeläbi midagi enda ümber paremaks muuta, näiteks omaalgatuse või vabatahtliku tegevuse kaudu, on alus iga noore arenguks ja laiemalt tugeva kodanikuühiskonna arengule. NULA ühiskondlike algatuste inkubaator, SPARK Makerlab ja Merkuuri mobiilsed töötoad on osa põnevatest algatustest Eestis, mis toetavad noorte ettevõtlikkust ja pakuvad noortele võimalusi ja tuge oma ideede elluviimiseks või esimese katsetuse tegemiseks uues valdkonnas. Need annavad noortele hea võimaluse turvalises keskkonnas oma ideid arendada, saada uusi teadmisi ja kogemusi valdkonnast, mis võis seni tunduda kauge ja keeruline.

Eesti Noorsootöö Keskus toetab noorte ettevõtlikkuse arendamist erinevate tegevuste kaudu. ENK rahastab Eesti Noorteühenduste Liidu koordineeritavat „Noorte osaluse fondi”, mille kaudu saavad noorte osaluse arendamiseks toetust taotleda nii olemasolevad osaluskogud kui ka mitteformaalsed noortegrupid ja -aktiivid. Fondist toetatakse noorte osalusega seotud tegevusi, näiteks uute osalusvõimaluste loomist, mõttetalgute korraldamist, osaluskogude koostöökohtumisi jms, mis panustab selgelt üldisesse noorte aktiivsuse kasvu. Haridus- ja teadusministeeriumi ellu kutsutud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava, ESF programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames toetatakse noortemalevate korraldamist, noorte esimese praktikakogemuse saamist kogukonnapraktika programmi raames ja noorte omaalgatuste elluviimist „Nopi Üles” fondi kaudu. „Nopi Üles” fondi eesmärk on pakkuda 7–26-aastastele noortele (vähemalt 2-liikmeline grupp) koostöös noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid ideid. Tegevuse tulemusel toetatakse noorte omaalgatuste väljatöötamist ja elluviimist, mille käigus omandavad noored uusi oskuseid ja kogemusi, mis aitavad tõsta nende konkurentsivõimet. Tegevuse tulemusel edendatakse noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, panustatakse kogukonna arengusse ning toetatakse vabatahtlikku tegutsemist. Oluline osa on tegevuse käigus saadud kogemuste analüüsimisel ja järelduste tegemisel. Noortemalevas osalemine pakub noortele hea võimaluse osa saada nii ettevõtlikkusega seotud töö- kui ka vaba aja tegevustest, et innustada noori olema aktiivsed, ettevõtlikud ja karjääriteadlikud. Hea ettevõtlikkust toetava maleva näitena võime välja tuua Lihula Vallavalitsuse innovatsioonimaleva „Piiridest välja”, mille eesmärk oli nihutada noorte arusaamu tänapäeva töömaailmast ja ettevõtlusest ning viia kokku kohalikud noored ja piirkonna edukaimad ettevõtjad.

Eesti Noorsootöö Keskus panustab ka noorte sotsiaalse ettevõtlikkuse arendamisse. Selleks alustas Eesti Noorsootöö Keskus praktilist koostööd Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ning teiste partneritega noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengustrateegia väljatöötamise ja noorte sotsiaalset ettevõtlust edendava arenguprogrammi mudeli väljatöötamiseks. Eesmärk on leida vastused, kuidas saaksid noored paremini aimu sotsiaalse ettevõtluse olemusest ja jõuaksid sotsiaalse ettevõtluseni. Praktiline koostöö tähendab kokkuleppeid, kes, miks ja mida saab Eestis teha selleks, et sotsiaalne ettevõtlus oleks noorte jaoks atraktiivne karjäärivalik ning sotsiaalsete ettevõtete tooted-teenused saaksid teadlikuks tarbimisvalikuks. Samuti tähendab osapoolte praktiline koostöö koos tegutsemist, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid tegevusi. Lisaks arengustrateegia väljatöötamisele toimus 2017. aasta esimesel poolel 5 praktilist teenusedisaini töötuba noorte sotsiaalse ettevõtluse edendamise arenguprogrammi mudeli väljatöötamiseks. Nimelt on puudu programm, mille abil saaksid noorsootöö spetsialistid sotsiaalse ettevõtluse teema oma igapäevase töö kaudu noorteni tuua. Ajurünnakute ja teenusedisaini töötubade tulemusel valmib noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengustrateegia ja noorte sotsiaalset ettevõtlust edendava arenguprogrammi mudel, millest viimast piloteeritakse juba käesoleva aasta sügisel mõnes Tallinna või Harjumaa noorsootöö struktuuris.


NULA – Start-up’idest vabaühendused

Laura Kalda – NULA inkubaatori juht

Iduettevõtetest kuuleme nii söögi alla kui peale, imetleme nende edulugusid ja mõtleme, kuidas neid vaid rohkem olla saaks. Ja tõsi ju on, et kiire tempo, idee pidev testimine ja potentsiaal suurteks õnnestumisteks kõlavad ahvatlevalt. NULA ühiskondlike algatuste inkubaator pakub start-up-mõtteviisi tuge meeskondadele, kellel on idanemas mõni sotsiaalset probleemi lahendav idee.

Vaata ka

www.nula.ee

Ühiselt loodava plaani ja mitmekülgse mentorluse toel saab vajaliku toe just päris alguses – mil abi on kõige enam vaja. Kaasatud on oma ala professionaalid ja fookuses on justnimelt ühiskondlikud probleemid – olgu teemaks siis keskkond, haridus, vananev ühiskond või mistahes muu valdkond. Inkubaatori toel kasvavad ideed kiiremini ja targemalt elujõulisteks algatusteks. Lisaks sisulisele toele saavad kuni kolm inkubatsiooni läbinud algatust kandideerida ka kolmele kuni 25 000-eurosele toetusele, et oma ideed testida ja laiendada.

Miks NULA inkubaator toimub? Näeme sageli, kuidas iduettevõtete lähenemistest on palju õppida ka ühiskondlike algatuste puhul: eelkõige tähendab see võimalikult varajast ja tihedat suhtlemist sihtrühma ja teenust/toodet rahastava osapoolega, et kohandada see nende vajadustele ja võimalustele sobivaimaks ning vältida olukorda, kus lahendust ei hakata kasutama.

Noortele suunatud algatustest on NULA inkubaatorist hoogu juurde saanud näiteks Mure Pooleks vaimse tervise teemalised vestlusgrupid, Vaikuseminutite keskendumisharjutused ja Ida-Virumaa noortele suunatud tööpraktika programm. Mitmel juhul on idee käivitajaiks just noored ise, kes neid probleeme ühtlasi kõige teravamalt tajuvad. On rõõm näha, kuidas algselt väikesest vabatahtlike seltskonnast on kasvamas suure potentsiaaliga ühiskondlikud algatused – selliseid arenguid võiks Eestis palju rohkem olla.

NULA ühiskondlike algatuste inkubaator on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja Heateo Sihtasutuse ühine jõupingutus toetamaks algatusi, mis lahendavad konkreetseid ühiskondlikke probleeme. Inkubatsioon toimub üks kord aastas ning selles osaleb kuus eripalgelist algatust. Kuue kuu jooksul toimub koostöös mentoritega viis praktilist koolituspäeva ning individuaalsed nõustamised. NULA inkubaator stardib taas 2018. aasta alguses.

 


SPARK Makerlab – koht noortele ettevõtlikele

Pille-Riin Saarse – MakerLabi turundus- ja müügijuht

Juba aasta jagu on Tartu südalinnas SPARKi äri- ja kommunikatsioonikeskuses tegutsenud SPARK Makerlab – avalik töökoda ja teabekeskus. Asutuse nimi tähendab inglise keelest tõlgituna sädet ja sütitamist, mis sümboliseerib suunitlust anda hoog sisse uutele ideedele ja ettevõtmistele.

Vaata ka

www.makerlab.ee

Makerlabi avaliku töökoja inimesed saavad kasutada tööriistu ja -ruume ning materjale: lisaks riistvarale on olemas ettevõtetelt annetusena saadud toormaterjalid. Kellele tootmisjääk, kellele algaine. Mis peamine – Makerlabis kohtutakse omasuguste hakkajate inimestega. Korraks õppimine või töörutiin peast välja visata on pea igale inimesele boonus.

Sügisest on SPARK Makerlab taas töötubade lainel. Toimuma hakkavad erinevad põnevad etteregistreerimisega töötoad, korraldatakse vahvaid sünnipäevapidusid, huviringe ja avalikke töötubasid.

Makerlab on suurepärane koht, kus äriideed prototüüpida ja seda esimestes väikestes kogustes valmistada. Näiteks aitas Makerlab 24.−28. juunil korraldada Eesti 2.0 suvekooli „Hüppelaud”. Suvekooli tulnud ligi 60 Eesti koolinoort lõid nädala jooksul 12 toodet ja teenust, nende hulgas näiteks füüsika-doomino, teenuste vahendamise rakenduse, parkimisäpi, sõrmejäljelugejaga seljakoti jpm.

Noortel olid abiks Eesti iduettevõtluse vägevad männid. Teiste hulgas pidas inspiratsioonikõne TransferWise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus, kes rõhutas, et tootearenduses on oluline võimalikult kiiresti leida esimesed maksvad kliendid, kelle tagasiside põhjal toodet edasi arendada. Ürituse peakorraldaja oli Eesti 2.0 liikumise juht Ede Schank Tamkivi, kes kutsus kokku kõik mentorid, leidis üles asjast huvitatud koolinoored ning tegeles kõikvõimalike korralduslike probleemidega. Ürituse eestkõneleja oli Hardi Meybaum.

Kogu Makerlabi sisustus ja kollektiiv on üles ehitatud prototüüpimiseks, olgu valmiv ese elektrooniline, arvutis, puust, rauast või 3D-prinditud plastmassist. Makerlabi roll on niisiis tagada noortele hea töökeskkond, materjalitagavara ja mentorlus ning seista selle eest, et Tartu oleks noortele arendav keskkond ja et igaühel oleks võimalus oma loovusel lennata lasta. Makerlabist saadavad kasulikud tutvused, teadmised ja seal leiduvad innukad-lennukad inimesed aitavad noorel särasilmsel isehakkajal alustada teekonda millegi suurema suunas.

Lisaks „Hüppelauale” oli Makerlabil suvel Tartus käsil veel üks suurem projekt – „Rannalabor” Anne kanali ääres. Noortele pakuti võimalust saada osa mitmesugustest tegevustest alates psühholoogia õpitubadest kuni vetelpääste praktiliste elupäästmisharjutusteni. Lisaks Makerlabile käisid rannalaboris külas Psühhobuss, RCSnaili interaktiivsed ralliautod, Eesti Maanteemuuseum, Rullibuss ja teised põnevad külalised. Kõik tegevused olid noortele tasuta. Oli näha, kuidas noorte innukus iga päevaga kasvas. Noored said koolivaheaja aega kasulikult sisustada ning nii mõnelgi tekkis püsiv huvi Makerlabi tegemiste vastu.

Vastates küsimusele, miks võiksid noored teha vabatahtlikku tööd, on Makerlabil lühike ja lööv vastus: esiteks leidub tänapäeval väga põnevaid väljakutseid ja juba noorena töökogemuste saamine annab väga suure väärtuse tulevases elus.

Mida soovitada noortega töötavale spetsialistile? Makerlabi senine kogemus noorte ja lastega töötamisel on näidanud, et noored on leidlikud ning nende pealehakkamisi tuleks pigem julgustavalt suunata kui puust ja punaseks paberil ette joonistada. Makerlabi juhendajad on sageli pidanud üllatuma, kuivõrd lihtsasti ja huvitavalt suudetakse probleemid tegelikult lahendada.

 


Merkuuri mobiilsed töökojad ja -toad

Lauri Soosaar – mobiilsete töötubade eestvedaja

Merkuuri meeskond ja mobiilsed töökojad rändavad mööda Eestimaad ning noortel üle Eesti on võimalik tutvuda tehnoloogia valdkonna võimalustega metalli- ja puidusektoris. Oleme ehitanud mobiilsed ratastel töökojad, et anda noortele reaalne võimalus ise valmistada puidust ja metallist tooteid, katsetada erinevaid töövõtteid ja vahendeid ning tutvuda tehnoloogia ja inseneeria valdkondade võimalustega. Meie viime mobiilse töökoja koos juhendajaga noorte juurde.

Vaata ka

www.merkuur.eu

Mobiilsete töötubade teenuse tähtsaimateks märksõnadeks on ettevõtlikkus, karjääriteadlikkus ja innovaatilisus. Soovime innustada noori olema loovad ja ettevõtlikud, et nad suudaksid ise tulevikus põnevaid projekte algatada ning luua ägedaid tooteid ja teenuseid, millega maailma vallutada. Mobiilses töötoas tutvustatakse noortele Eesti metalli- ja puidusektori ettevõtteid ning õpilasfirmade, kutse- ja ülikoolide algatusi ja tegevussuundi, et avardada noorte maailmapilti ja teha tutvust tehnoloogia valdkonna karjäärivõimalustega.

Meie eesmärk on pakkuda leidlikke ja nutikaid lahendusi, et noored sooviksid ise ette võtta ja teoks teha tegevusi, mida nad ei ole kunagi varem proovinud. Valmistame töötubades metallist mälupulki, puidust kelli ja spinnereid, et nihutada piire ning julgustada noori olema loovad ja ettevõtlikud. Leiame, et on väga oluline anda noortele võimalus panna ise käed külge, katsetada erinevaid töövõtteid, õppida lugema tehnilisi jooniseid, näha, kuidas töötavad arvjuhitavad seadmed ja valmivad päris tooted. Noored saavad töötubades valminud tooted endale ja loodame väga, et need isetehtud tooted leiavad noorte kodudes oma koha ja rakenduse ning lapsevanemate tunnustuse.

Mobiilsete töökodade meeskond alustas noortele metalli- ja puiduteemaliste töötubade korraldamist 2017. aasta aprillikuu lõpus väikesest mereäärsest Neeme koolist Harjumaal ning augustikuu keskpaigaks oleme korraldanud kokku 45 töötuba 542 noorele. Kuna oleme mobiilsed ja otsime huvitavaid Eestimaa kohti, kus noortele tehnoloogiamaailma tutvustada, siis oleme viinud töötubasid läbi noortekeskustes, koolides, laagrites, malevates, teadus- ja noortefestivalidel, noortepäevadel, robootika üritustel, AHHAA Teaduskeskuses, Spark Makerlabis, Vanatehnika Varjupaigas, motoüritusel ja Stroomi rannas ning arendanud koostööd kohalike omavalitsuste, ettevõtete, erialaliitude, Laste Vabariigi ja kodukohvikute korraldajatega.

Soovime ise olla ettevõtlikud ja süstida seda ka noortesse! Aastatel 2017−2018 saame pakkuda 120 tasuta töötuba 1200 noorele.

Teenust rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse, Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” programmi vahenditest.

 

 


JAGA