Mihus nr 22 – Noorte sotsiaalne ettevõtlus = ettevõtlikkuse õpiväljundite superpakett

31. detsember 2017




Mihus 22






Noorte sotsiaalne ettevõtlus = ettevõtlikkuse õpiväljundite superpakett

Jaan Aps – Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Andry Padar – Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Lapsed ja noored kasvavad kiiresti suureks. Seetõttu seisab noortega töötavate spetsialistide ees küsimus: „Kuidas iga hetke võimalikult hästi ära kasutada?” Üheks vastuseks on – sotsiaalne ettevõtlus.

Nimetus „sotsiaalne ettevõtlus” võib esmapilgul segadust tekitada. Ent just mitmetahulisuse tõttu pakub see teema noortele ainulaadseid võimalusi arendavate väljakutsete vastuvõtmiseks ja mitmekesiste õpiväljundite omandamiseks.

Mis on sotsiaalne ettevõtlus?

Sotsiaalsete ettevõtete asutajate eesmärk on maailmas midagi paremaks muuta. Selleks loovad nad organisatsiooni – sotsiaalse ettevõtte –, mis teenib enamuse sissetulekust toodete või teenuste müügist.

„Maailmas millegi paremaks muutmine” võib tähendada näiteks püsivaid töökohti erivajadustega inimestele, säästvat tarbimist ning raiskamise vähendamist või noortele väärtuslike võimaluste pakkumist. Küllap on Eestis esimesena mainitud kategooria tuntuimaks näiteks Eesti Pimemassööride Ühing, teisel juhul aga Uuskasutuskeskuse kauplustekett ning kolmandal RuaCrew ja YFU Eesti.

Valdkonna arendamisega tegeleb Eestis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, kes on Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 raames valitud ka Siseministeeriumi üheks strateegiliseks partneriks.

Teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest avardab noorte valikuid nii tööalaselt (seoses karjäärivalikutega) kui ka maailmavaateliselt (näiteks teadlikumate tarbijatena). Sotsiaalne ettevõtlus võib suurendada teadlikkust nii kodukoha kui ka globaalsetest probleemidest ning innustada avastama finantsiliselt elujõulisi lahendusi.

Seega laiendab tutvumine sotsiaalse ettevõtlusega noorte silmaringi, võimaldades kombineerida muidu raskesti ühildatavaid teemasid ja õpiväljundeid, näiteks:

  • ettevõtlikkus ja empaatia
  • ettevõtlus ja hoolivus
  • Suudab eesmärke seada ja ellu viia.
  • probleemid kogukonnas ja eraalgatuslikud lahendused
  • ärimudel ja ühiskondlik mõju

Sotsiaalne ettevõtlus võib sobida ka noortele, kes kitsalt ettevõtlusõppest või kodanikuharidusest ei huvitu.

„Mu vanemad on ettevõtjad. Veits nüri värk tundub. Tahaks midagi maailma jaoks ära teha, potentsiaali mul nagu on.” Teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest aitab noortel veel paremini märgata inspireerivaid võimalusi, kuidas ka ettevõtjal on oma teadliku põhitegevusena võimalik aidata maailma paremaks muuta.

„Isa ütles, et maailma päästmise eest keegi raha ei maksa.” Sotsiaalne ettevõtlus tutvustab uut karjäärivõimalust: edukas ettevõtja on võimalik olla ka ühiskondlikke väljakutseid lahendades.

Tabelites 1 ja 2 tuuakse kahest ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuste raamistikust mõned näited sotsiaalse ettevõtluse teema võimalustest vastavate pädevuste kinnistajatena.

Näide võtmepädevusest Kuidas sotsiaalne ettevõtlus aitab kaasa selle omandamisele?
Autonoomne motivatsioon Paljud inimesed soovivad mõtestatud tööd. Sotsiaalse ettevõtte missioon annabki mõtestatuse. Sotsiaalne ettevõtlus soodustab autonoomse motivatsiooni teket ja püsimist, sest lisaks isiklikule eneseteostusele ja karjäärile on sotsiaalsel ettevõtlusel alati laiem väärtus. Sotsiaalse „ettevõtte olemasolu mõtte” leidmiseks ei pea korraldama pikki ajurünnakuid. See on selge juba tänu ühiskondlikule probleemile, millega tegeletakse.
Algatamine ja kaasamine Sotsiaalse ettevõtluse edukas praktiseerimine eeldab edukat kaasamist mitmel põhjusel. Ühiskondlikud probleemid on väga keerulised ja toimivaid lahendusi saab luua ainult koos teiste osapooltega. Teisalt ongi sotsiaalsetel ettevõtjatel head võimalused kaasata vabatahtlikke, annetajaid jne, kelle panus võib muutuda eduka tegevus- ja ärimudeli loomulikuks osaks.

Tabel 1. Ettevõtluspädevuse mudel (EduTegu)

Näide võtmepädevusest Kuidas sotsiaalne ettevõtlus aitab kaasa selle omandamisele?
Ideede väärtustamine Enamus sotsiaalseid ettevõtjaid tegutseb valdkonnas, kus puudub ühiskondlikule probleemile üldse lahendus või on puudu finantsiliselt elujõuline lahendus. Seega on sotsiaalsel ettevõtjal tarvis kolmekordset ideedepaketti: kuidas lahendada ühiskondlik probleem; kuidas teenida ettevõtlustulu; kuidas need kaks poolt ühendada nii, et ühiskondlik mõju säiliks.
Jätkusuutlik ja eetiline mõtlemine Sotsiaalse ettevõtluse puhul on maailma paremaks muutmine organisatsiooni olemasolu mõte. Eetikat ja jätkusuutlikkust pole sellele tarvis seetõttu kunstlikult „külge pookida”.

Tabel 2. Ettevõtlikkuse pädevused (EntreComp)

Innustavad eeskujud on olulised. Veelgi parem, kui need pärinevad eakaaslastelt. Eestis on juba mitmeid põnevaid näiteid noorte endi loodud ettevõtetest, mis on selgelt ühiskondlikult kasuliku eesmärgiga. Heaks kasvulavaks taolistele ettevõtetele on olnud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programm ning ettevõtluskonkursid, nagu Ajujaht ja Negavatt.

Meeskonna nimi: Festera

Millise konkursi võitis: Nii Eesti kui ka Euroopa parim õpilasfirma 2017

Idee: Prügikastid, mis lagundavad biojäätmeid ning toodavad väärtuslikku huumust.

Kuidas aitab maailma paremaks muuta? Festera eesmärk on teha prügimajanduses revolutsiooni. Nende loodussõbralik biokast võimaldab prügikasti tühjendada kord kahe kuu jooksul, ilma et toas tekiks hais ja äädikakärbsed. Tänu biokastile ei lähe toidujäägid raisku, kuna biokast toodab kahe orgaanilise komponendi, õhuvoo ning soojusallika toel kiiresti kodusooja huumust, millega saab enda aiataimi naturaalselt väetada.

Kuidas teenitakse tulu? Tulu teenitakse biokastide müügist.

Meeskonna nimi: PõhuNõu

Millise konkursi võitis: Negavatt 2017

Idee: Toota Eesti põhust biolagunevaid ühekordseid nõusid.

Kuidas aitab maailma paremaks muuta? Kasvavad jäätmekogused on loodusele väga koormavad. Paberi- ja plastitööstus on vaid mõned näited, mille produktid põhjustavad keskkonnas pöördumatuid muutusi. Põhunõude eesmärk on teha midagi ära looduse heaks. Põhk on viljakasvatusest tihti ülejääv saadus, millega justkui midagi teha ei ole. PõhuNõu näeb põhus hoopis ressurssi, millele uus väärtus anda.

Kuidas teenitakse tulu? Tulu teenitakse põhunõude müügist ning lähiajal on plaan välja tulla ka teiste loodust säästvate toodetega.


Noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna peamised arenguvõimalused on alljärgnevad:

  • sotsiaalsele ettevõtlusele suunatud programmide geograafiline laiendamine ja mitmekesistamine (nt Changemakers Academy, talgud sotsiaalsete ettevõtjate juures);
  • sotsiaalse ettevõtluse veelgi selgem esiletoomine ühe võimalusena Junior Achievementi pakutavates programmides.
  • eeskujude pakkumine noortepärases formaadis – näiteks igal aastal nii õpilasfirmade programmi osalejate hulgast kui ka rahvusvaheliselt, nt Forbesi koostatavast nimekirjast „30 alla 30-aastast sotsiaalset ettevõtjat”.

Metoodiliselt tasub Eestis arendada ja laiendada sotsiaalset ettevõtlust just praktilise tegevuse kaudu tutvustades võimalusi:

  • mis oleksid üleriigilised ja mitmekeelsed (st jõuaksid ka Harjumaalt välja ning vene emakeelega koolidesse-kogukondadesse);
  • mida nõustaksid sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas igapäevaselt tegutsevad inimesed;
  • mis viiksid noori kokku nende kogukonnas tegutsevate sotsiaalsete ettevõtetega;
  • mis aitaksid ühendada Eesti tehnoloogilist kompetentsi ja iduettevõtete maailma ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamisega noorte poolt ja ettevõtluse vormis..


Näiteid Eesti programmidest:

Programm: Changemakers Academy

Algataja / elluviija: Programmi algatas ja viis läbi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Rahastas Briti Nõukogu.

Sihtrühm: Eesti ja vene keelt kõnelevad 9.−12. klasside noored.

Eesmärk: Suurendada noorte teadlikkust sotsiaalse ettevõtlus sektorist ning julgustada ühiskondliku aktiivsuse kasvu. Aidata arendada nendes meeskonnatöö-, probleemilahendus-, turundus- ja esinemisoskuseid. Toetada noori nende arengus ning pakkuda pidevat võimalust enesereflektsiooniks ja tagasisideks.

Tegevused: Avasündmuse käigus moodustati rühmad ja tutvuti sotsiaalsete ettevõtete eesmärkide ning ärimudelitega. Osalejad külastasid sotsiaalseid ettevõtteid ja analüüsisid, mis turundusvead takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel oma eesmärke täitmast. Tiimid töötasid mentorite toel välja uusi turunduslahendusi, millest osa viidi ka ellu.

Programm: Changemakersi Suveakadeemia

Algataja / elluviija: Programmi algatas ja viis läbi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Rahastas Briti Nõukogu.

Sihtrühm: Eesti ja vene keelt kõnelevad 15−19aastased noored

Eesmärk: Tutvustada noortele sotsiaalse ettevõtluse maailma erinevate töötubade ja diskusioonide toel. Arendada noortes oskust märgata probleeme ja otsida aktiivselt lahendusi. Tugevdada sidet eesti ja vene noorte vahel.

Tegevused: Noored suundusid Paidest 20 km kaugusel olevasse sotsiaalsesse ettevõttesse nimega Equilibre, kes tegeleb hobuteraapia ja loodusehitusega. Seal jagati noortega kogemuslugusid ja õpiti sotsiaalse ettevõtluse kohta. Samuti lõid noored käed külge loodusehitusele ning osalesid meeleolukates töötubades. Sealt liiguti edasi Paidesse, kus toimus Arvamusfestival 2017 ning kus noored said sõna sekka öelda ja osaleda põnevates aruteludes (sh koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega).

Ka rahvusvaheliselt on hulk programme, millest on võimalik Eesti jaoks insporatsiooni ammutada:

Programm:
Sotsiaalne ettevõtlus koolides: tööriistakast õpetajatele (Social enterprise in schools: a resource pack for teachers)

Algataja / elluviija:
Briti Nõukogu

Sihtrühm:
7−14aastased noored (ja nende õpetajad).

Eesmärk:
Metoodiliste materjalide kogum (sh käsiraamat), mis annab õpetajatele ja teistele asjast huvitatud inimestele võimaluse kasutada sotsiaalse ettevõtluse alaseid teadmisi õppeprotsesside rikastamiseks. Eesmärk on julgustada õpilasi nägema ja mõistma, kuidas ettevõtlus aitab ühiskondlikke probleeme lahendada, saades samal ajal praktilisi kogemusi.

Tegevused:
Käsiraamatus on välja toodud tegevused, mille kaudu saab arendada õpilaste meeskonnatööd, enesekindlust ja innovaatilist mõtlemist. Käsiraamatus on samm-sammult lahti seletatud, kuidas noorteni jõuda, milliseid praktilisi ülesandeid teha ning kuidas see kõik neile kasu toob. Tegu on väga praktilise, visuaalne ja lihtsa abivahendiga.

Programm:
Ole Maailmamuutja (Be A Changemaker)

Algataja / elluviija:
Ashoka Youth Venture

Sihtrühm:
17−21aastased noored

Eesmärk:
Ashoka Youth Venture visiooniks on maailm, kus igal inimesel on vabadus, julgus ja ühiskonna tugi, et luua muutusi eesmärgiga muuta maailma paremaks. Be a Changemaker treeningprogrammi konkreetseks eesmärgiks on aidata värsketel sotsiaalsetel ettevõtjatel vältida alustajate tüüpilisi vigu.

Tegevused:
Noortele pakutakse töötubasid ja mentorlust, et kaardistada ühiskondlikke probleeme (sh sihtrühma mõistmine), jõuda lahendusideeni ning töötada välja toimiv ärimudel, mida saab hiljem ka rakendada. Programm arendab ka juhtimis- ja meeskonnatööoskuseid.

Programm:
Noored Sotsiaalsed Ettevõtjad (Young Social Entrepreneurs)

Algataja / elluviija:
Singapore International Foundation

Sihtrühm:
18−30aastased noored

Eesmärk:
Toetada noori ning innustada sotsiaalset ettevõtlikust.

Tegevused:
Programmis osalejad saavad õppida otse sotsiaalsetelt ettevõtjatelt ning küsida väärtuslikku abi ja juhendamist oma ideede elluviimisel. Lisaks aitab see kokku viia erinevate huvidega noored ning sotsiaalsed ettevõtted, et suurendada nendevahelist koostööd ja suhtlusvõrgustikku. Programm näeb ette, et igale noorele määratakse mentor, kes aitab teda programmi vältel juhendada. Programmi käigus saavad noored täiustada oma ideed ning koostada toimiva ärimudeli. Kõiki ideid esitletakse ja parimatel on võimalus saada oma ideede elluviimiseks rahastus.


Väljajoonistatud pilt tundub ebatäielik? Paistab, et noorte sotsiaalse ettevõtluse arendamisel võiks panna rõhku hoopis millelegi muule? Võiks juba kuskilt peale hakata?


Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koostab koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste partneritega noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengustrateegiat. Dokument valmib 2017. aasta lõpuks ja sügisel toimub veel mitmeid osapoolte kaasamiskohtumisi. Kui lugejal on huvi sel teemal panustada, palume artikli autoritega ühendust võtta aadressil info@sev.ee

 


JAGA