Mihus nr 22 – Rahvusvaheline kogemus – kas konkurentsieelis tööturul?

31. detsember 2017




Mihus 22






Rahvusvaheline kogemus – kas konkurentsieelis tööturul?

Katrin Pihl – TÜ vilistlane, projektijuht Sisekaitseakadeemia

2014. aastal alanud Euroopa Liidu struktuurivahendite rahastamisperioodil ning Euroopa 2020 majanduskasvu strateegias on Euroopa Liit võtnud üheks peamiseks eesmärgiks investeerimise kvalifitseeritud tööjõu ja inimeste arengusse ning majanduskasvu. Üheks selliseks investeerimisvahendiks on hariduspoliitika, sealhulgas erinevad programmid, mis võimaldavad ja soodustavad noorte mobiilsust ning rahvusvahelise kogemuse omandamist.

Seni Eesti noorte seas läbi viidud uuringute tulemusena (Kaelep et al. 2013) võib väita, et noored ise hindavad rahvusvahelise kogemuse mõju enda karjäärialasele edukusele kõrgeks ning näevad selles vahendit, millega arendada „pehmeid oskuseid” (soft skills) nagu kultuuride vahelised erinevused, kohanemisvõime, paindlikkus, innovaatilisus, produktiivsus, motivatsioon, probleemide lahendamise oskused ning meeskonnatöö oskus. Kõik need oskused on ka kaasaja tööturul üha olulisemaks muutumas. Kuidas hindavad rahvusvahelist kogemust ja selle mõju karjäärialasele edukusele aga Eesti tööandjad?

Rahvusvaheline kogemus kui tõusev trend tööturul
Varasemate Eestis läbi viidud uuringute põhjal (Taru, Lindeman, 2007; Unt, Täht, 2014; Raun, 2012) võib väita, et Eesti tööandjate hinnangud nii avalikus kui ka erasektoris on olnud rahvusvahelise kogemuse suhtes pigem ükskõiksed ning selle olulisust töökoha saamisel ei teadvustata. Samas selgus viimases temaatilises uuringus (Pihl, 2017), et rahvusvaheline kogemus on vähemalt avalikus sektoris muutumas üha olulisemaks, eelkõige tulenevalt tihedast koostööst Euroopa Liidu institutsioonidega ning suurenenud rahvusvahelise koostöö vajadusest. Eesti avaliku sektori tööandjad on noorte rahvusvahelise kogemuse suhtes positiivselt meelestatud ning näevad selles võrdsete kandidaatide puhul kindlat konkurentsieelist töökoha saamisel. Sealjuures suurimaks konkurentsieelist andvaks rahvusvahelise kogemuse liigiks peavad tööandjad välismaal töötamist, mis esiteks annab väga hea keeleoskuse ja kultuuride vahelised suhtlusoskused ning teiseks rahvusvahelise vaate valdkonnale. Tööandjad nõustuvad, et rahvusvahelise kogemusega noor erineb iseloomuomadustelt oluliselt eakaaslastest, kellel sellist kogemust ei ole. Peamiste eristavate karakteristikutena toovad tööandjad välja järgmist: iseseisvus, kriitiline mõtlemine, avatus, rahvusvaheline valdkondlik vaade ja parem keeleoskus.

Enim esinevateks assotsiatsioonideks on sõnad nagu „suhtlemisoskus” ja „keeleoskus”, mida toodi esile just oskuste ja isikuomaduste kontekstis, mida noor rahvusvahelise kogemuse käigus omandab. Olulisena saab veel välja tuua sõnad nagu „julgus”, „kogemus” ja „avatus”, mis taas kord klassifitseeruvad isikuomaduste alla. Oluliste ja enim esinenud märksõnadena võib veel ära märkida „väärtused”, „konkurentsieelis”, „rahvusvahelistumine” ja „laiem pilt”.

Mida annab rahvusvaheline kogemus noorele?
Sarnaselt iga teise ametikoha või valdkonnaga on ka noorsootöö muutunud üha rahvusvahelisemaks ning seda mõjutab rahvusvahelistumise protsess tervikuna. Rahvusvaheliste projektide, kontakvõrgustike, ürituste ja programmide üheks eesmärgiks rahvusvahelisem, iseseisvam ja kultuuriliselt teadlikum noor. Soome noorsooteaduskeskuse avaldatud uuringust (Finnish Youth Research Centre, 2017) selgub, et olles seotud rahvusvaheliste tegevustega, seavad noored eesmärke laiemalt, keskendudes praeguse hetke asemel elukäigule tervikuna. Rahvusvaheline mõõde loob oluliselt holistilisema lähenemise kõigi tegevuste suhtes, mis mõjutavad ka noorte ellusuhtumist. Noorsootöötajate seas läbi viidud uuringust (Kalmus, 2016) selgus, et noorsootöötajad näevad parima rahvusvahelisest koostööst saadud kogemusena just keerulistest mitmekultuurilistest olukordadest väljatulemist, samuti tolerantsemaks ja kannatlikumaks muutumist. Sama uuringu põhjal võib ka väita, et noorsootöötajate endi hinnangul on rahvusvahelise noorsootööga tegelejaid endiselt napilt, hoolimata sellest, et noorte endi huvi rahvusvaheliste tegevuste vastu on väga kõrge.

Me elame suurepärasel ajal, et kasutada ära erinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja mobiilsuseks. Olgu selleks õpiränne tudengina, välispraktika, vabatahtlik töö või osalemine projektides – võimalusi on erinevaid ning kõik need arendavad üheaegselt nii personaalseid kui ka professionaalseid oskuseid. Sarnaselt tööandjate hinnanguga, arendab õpirändes osalemine noorte endi arvates analüüsivõimet, erialast kriitilist ja võrdlevat mõtlemist, kultuuride vahelisi kompetentse ja parandab võõrkeeleoskust (Keogh, Russel-Roberts 2009). Bøe ja Hurley (2015) analüüsisid omakorda võrdlevalt tudengimobiilsuses osalenud ja mitteosalenud vilistlaste karjäärialast edukust tööturul pärast lõpetamist. Uuringu tulemustest johtus, et mobiilsuses osalenud vilistlased olid töö leidmisel oluliselt edukamad kui mittemobiilsed noored ning teenisid ka kõrgemat palka. Seetõttu on oluline julgustada nii noori kui ka noorsootöötajaid osalema rahvusvahelistes tegevustes, et ühelt poolt olla kursis valdkonnaga piiriüleselt ja omandada rahvusvahelisi kompetentse ning teisalt olla noortele endile eeskujuks. Pole olemas paremat arengu- ja õpivõimalust kui parimate praktikate vahetamine kolleegidega välismaalt ja õppimine teistelt.

Lõpetuseks

Reisimine, välismaal töötamine ja õppimine ei ole olnud kunagi lihtsamad kui täna. Varudes veidi aega ning tehes eeltööd, võib leida mitmeid programme ja rahalisi vahendeid, et veeta välismaal nii professionaalselt kui ka isiklikult arendav periood, mis samal ajal muudab su nii tööandjale atraktiivsemaks töötajaks kui ka kultuuriliselt teadlikumaks ja sallivamaks maailmakodanikuks.


ALLIKAD


Kaelep,T., Maiste,K., Treier,K.(2013) TErasmuse üliõpilaste kogemused ja hinnangud oma mobiilsusperioodile 2007/2008‒2010/2011 programmis osalenud Eesti üliõpilaste näitel, SA Archimedes
Raun,M.(2012) Mõningad kõrgkooli lõpetanute tööturule sisenemise aspektid tööandjate vaatenurgast. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool
Taru,M., Lindeman,K.(2007) Mõningate kõrgharidusega töötajatele tööd andvate ettevõtete juhtide hinnangud ja ootused 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetajatele. Tallinn: Tallinna Ülikool
Unt,M., Täht,K. (2014) Tööturu väljakutsed kõrgharidusele. Vali Press OÜ
Pihl,K.(2017) Noorte rahvusvaheline kogemus kui konkurentsieelis tööturul? Kvalitatiivne uuring Eesti avaliku sektori tööandjate hinnangute põhjal. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool
Kalmus,B.(2016) Rahvusvaheline noorsootöö – noorsootöötajate kogemus. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool
Gretschel,A., Cupar,T., Linno,M., Kiilakoski,T., Hästbacka,N., Korhonen,A.(2017) Studying the impact of international youth work towards developing an evaluation tool for youth centres. Finnish Youth Research Network
Bøe,L.,Hurley,D.(2015) Gone International: Mobile Students and Their Outcomes. Report on 2012/13 Graduating Cohort. Go International Programme. UK Higher Education International Unit
Keogh,J., Russel-Roberts,E.(2009) Exchange programmes and student mobility: Meeting student’s expectations or an expensive holiday?. Nurse Education Today, 29, 108–116.


Kommentaar:

Regina Rähn – Archimedese noorteagentuuri kommunikatsioonispetsialist

Rahvusvahelise kogemustepagasiga noored on Eestile hinnaline ressurss. Nad on tööturul eelisseisus, sest tunnevad oma valdkonda laiemalt, neil on julgust suhelda, vajadusel erinevates keeltes, ja üleüldiselt on nad väljakutsete osas karastunumad kui eakaaslased. Hea meel on tõdeda, et avalik sektor on selle väärtuse enda jaoks avastanud ning näitab julgelt eeskuju. Olgugi, et uuringute numbrid on asunud tõusuteele, teavad noored tööandjate seisukohtadest vähe. Ees on veel pikk tee, kui võtta eeskujuks näiteks Saksamaa, kus noorte välismaal veedetud vaheaasta keskkooli ja ülikooli vahel (cap year) on pigem reegel kui erand.

Iga noor, kes on end rahvusvaheliselt täiendamas käinud, teab, et uues riigis tegutsema asumine – olgu see vabatahtlik teenistus, õpingud, tööpraktika – kasvatab enim „ma saan hakkama” tunnet – see on enesekindlus, mis toob endaga kaasa kohanemisvõime, probleemide lahendamise oskuse, julguse ja avatuse. Kodune mugavustsoon omandab uued mõõtmed niipea, kui uut elukohta tundma õpid ning uus kultuur saab osaks igapäevaelust.

Kuid kas ma saan hakkama? Esimene samm on kõige raskem – otsus, et rahvusvaheline kogemus ei lõhu, vaid toetab tulevikuplaane nii akadeemilises kui ka professionaalses mõttes. Erasmus+ kui populaarseim õpirände programm, mis annab igal aastal võimaluse enam kui 600 000 koolinoorele, tudengile ja täiskasvanule, on osavõtu väga lihtsaks ja mugavaks muutnud. Välispraktika ja -õpingute planeerimisel ja elluviimisel aitavad ülikoolide koordinaatorid, noorteprojektide osas Archimedese noorteagentuur ning mitmed teised organisatsioonid.

Õpirände maine on sama kirju kui selle hiiglaslik osalejaskond. Sellest ei tasu end eksitada lasta. Lõpuks on rahvusvaheline kogemus täpselt selline, milliseks osaleja selle ise kujundab. Õpirändajad võivad leida nii võimaluse tudengipõlve pikendada, samas kui tööandja toetuse ning usaldusega võib sellest saada võimalus arendada silmaringi ja luua aktiivselt kontakte.

Töötades igapäevaselt noorte rahvusvaheliste võimaluste infoväljas, tean, et välismaale minemine ei ole mugav, sest see eeldab olemasolevate kohustuste ootele jätmist. Õppivad noored, kellest suurel osal ka jalg tööturu ukse vahel on, peavad paremaks pühenduda juba ettevõetud teekonnale, et oma esimest karjäärivõimalust mitte käest lasta. Siin tulevad aga tegelikult appi ülikoolid, kes toetavad rahvusvahelise kogemuse hankimist. Seda peaksid tegema ka tööandjad ise, sest need, kes soovivad enda meeskonda rahvusvahelise valdkondliku tunnetuse, keele- ja suhtlusoskusega spetsialiste, leiavad ka töökorralduses võimaluse lasta (tulevasel) töötajal rahvusvahelist elu proovida. Lõppeks on see ju veidi kaugemasse tulevikku vaatav enda ressursi kasvatamine.

 

SISUKORD

JUHTKIRI


Vabatahtlik tegevus pole „minge ja tehke!“ vaid „ma lähen, teeme koos!


Uus prekariaat ja vabadus


Tulevik ei ole mägede taga!


Rahvusvaheline kogemus – kas konkurentsieelis tööturul?


Milleks meile ettevõtlikkus?


Analüüsi “Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” kokkuvõte


EntreComp – Euroopa ettevõtluspädevuse raamistik: mida see noorsootöötajatele tähendab?


Noorte sotsiaalne
ettevõtlus = ettevõtlikkuse õpiväljundite superpakett


Superheroes ja uue aja kangelased


Näidete artikkel



Kommentaari juurde



Mõned peamised argumendid, miks omanda rahvusvahelist kogemust, on järgmised:

  • Üha enam konkurentsieelist andev tegur tööturul, mis tõstab karjäärialast edukust
  • Isikuomaduste, oskuste ja professionaalsete kompetentside arendaja
  • Valdkondliku võrdleva perspektiivi loomine ja parimate praktikate vahetamise võimalus
  • Rahvusvaheline sotsiaalne kapital
  • Eesti ja Euroopa kodanikuühiskonna tugevdamine
  • Positiivse eeskuju andmine teistele


JAGA