Mihus nr 22 – Superheroes ja uue aja kangelased

31. detsember 2017




Mihus 22






Superheroes ja uue aja kangelased

Eva Ponomarjov – Superheroes asutaja ja tegevjuht

Milleks meile kangelased?
Kangelased on eeskujud, kelles on sütitavat julgust, suuremeelsust ja sihikindlust, millest me inimestena unistame. Kangelased on enesekindlad ja kannavad väärtusi, mis annavad nende tegevusele tähenduse. Kangelased leiavad alati lahenduse ja sisemise jõu edasi liikuda, tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele vaatamata. Tegelikult pole kangelane midagi muud kui igaühe ettekujutus oma parimast minast, püüdlus maksimaalse eneseteostuse poole.

Sellest mõttekäigust sai alguse ka Superheroes eneseteostusprogramm 13‒17aastastele ettevõtlikele maailmamuutjatele, kes tahavad olla julgemad, enesekindlamad ja iseseisvamad, et oma unistused juba täna teoks teha ja homme maailma muuta. Superheroest käivitab teadmine, et ettevõtlikkusel pole vanust ega sugu, vaid ainult tahe ja südikus asju ära teha. Mida varem ettevõtlikkusega alustada, omades selleks avatud ja julgustavat keskkonda, seda helgemat tulevikku saame koos luua.

Vaata ka

www.superheroes.ee

Miks alustas Superheroes just 13‒16aastastest tüdrukutest ja ettevõtlikkusest?
Superheroes programm loodi missiooniga anda igale tüdrukule teadmine ja kogemus, et ta saab kõigega hakkama. Ettevõtlikkus pole ju suures pildis midagi muud kui võimaluse ja vajaduse äratundmine seal, kus teised seda ei näe, ning selle teadmise pinnalt järjekindel, pühendunud ja julge tegutsemine. Kui tahta elada tähendusrikast elu, tuleb selleks varakult valmistuda. Igasugune muutus eeldab julgust mugavustsoonist välja tulla, avatud mõtlemist, usaldust, eeskujusid. Seda õpin Superheroes programmi asutajana tagantjärele tarkusena. Superheroes programmis me ei küsi: „Kelleks sa tulevikus saada tahad?”, vaid „Mida sa teha tahad, millel on sinu jaoks tähendus?”

Nii nagu iga hea harjumus vajab aega, sai Superheroes programmi pikkuseks valitud neli kuud, et enesekindlus, julgus, iseseisvus ja sihikindlus jõuaks saada iga noore kangelase pärisosaks. Nelja kuu vältel said kõik tüdrukud ise kogeda, mida tähendab olla juht, võtta riske, kanda vastutust, väljendada ausalt oma arvamust, lahendada probleeme ja teha avatud koostööd. Ka on programmis võtmetähtsus inspiratsioonikõnelejatel ja pühendunud mentoritel, kes on suurepärasteks näideteks, kuidas ühendada töö- ja pereelu, teha julgeid valikuid, hoolida ja leida inspiratsiooni lähedastest, olla enda ja teiste vastu aus ning elada tähendusrikast elu.

Kõige korduma kippuvam küsimus, mida mulle kui programmi asutajale esitatakse, on, kust Superheroes alguse sai? Enamasti arvatakse, et idee on pärit Inglismaalt või Ameerikast ning et see programm on kestnud juba aastaid ja lõpuks laienenud oma tegevusega ka Eestisse. Kuni selgub, et Superheroes on sündinud Eestis vähem kui aasta tagasi ning selle taga ei ole suur ja keeruline korporatsioon, vaid üks lihtne isiklik lugu ja tahe anda oma panus muutusesse, mille järele nägin nii mina kui ka väga paljud teised, kellega programmi väljatöötamise faasis mõtteid ja kogemusi vahetasin, suurt vajadust.

Veel vähem kui aasta tagasi töötasin Suurbritannia saatkonnas investeeringute juhina. Minu tööks oli nõustada Eesti, Läti ja Leedu ettevõtteid, kelle ambitsiooniks oli kiirelt ja targalt rahvusvahelistuda. Peagi hakkas mind huvitama ka pidevalt muutuv, palju julgust, pinge- ja riskitaluvust nõudev start-up-maailm. Ma käisin tihti rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja erinevatel networking’u üritustel. Oma töös kohtasin enam kui nelja aasta jooksul harva naisi, kes oleksid esindanud ennast ehk oma ettevõtet juhi ja omanikuna. Küll aga kohtasin naisi tihti assisteerivates rollides, esindades kedagi teist, rääkides kellegi teise nimel kellegi teise unistustest ja ambitsioonidest. Mind hakkas huvitama, miks see pilt on nii ühele poole kaldu? Kas see on naiste puhul endast lähtuv valik või on põhjused mujal?

Korduma kippuv vastus oli, et tahaks küll teha midagi muud, olla oma valikutes ambitsioonikam ja iseseisvam, aga veel pole õige aeg. Kui küsisin õige aja kohta, siis vastus oli, et kui lapsed on piisavalt suured või kui ollakse veel paar aastat ühes või teises ettevõttes teadmisi ja kogemusi omandatud või kui on saavutatud suurem finantsiline kindlustatus, et hakata „katsetama” sellega, mis päriselt kõnetab. Paljud naised unistasid küll ettevõtlusega alustamisest, aga ütlesid, et neil napib enesekindlust ja julgust riskida ning lootsid, et turvaline palgatöö tagab ehk lastele parema, suurema eneseteostusega tuleviku. Sealt tuligi tõuge uute küsimustega noorte poole pöörduda.

Vestlustest teismeliste tüdrukutega hakkas idanema mõte, mõttest plaan ja plaanist programmi kondikava. Kuna ma noorte enesekindluse ja iseseisvuse kasvatamisest ning eneseteostuse vajadustest lähtuvalt midagi sarnast maailmast ei leidnud, tuli programm kaasamõtlejate ja julgete tegutsejatega koostöös endal kokku panna ja loota, et ettevõtmine õnnestub. Novembris lõpetasin palgatöö, tundes neidsamu kahtlusi ja kõhklusi, mida olin nii paljude vestluste käigus juba varem kuulnud, aga kui otsus oli läbi kaalutud ja tehtud, siis sai ainult edasi minna. Detsembris 2016 sai Superheroes programmile avapauk antud ja otsustatud, et tähendusrikast elu tuleks alustada võimalikult vara. Kuna tüdrukuid on superkangelaste ridades kordades hõredamalt kui poisse, otsustasime tasakaalu loomise huvides keskenduda kõigepealt tüdrukutele.

Kuidas kaasab Superheroes noori ehk „You can’t be what you can’t see

Alapealkirjas mainitud lause ütles Marie Wilson White House Projectist, ettevõtmisest, mille eesmärk oli innustada naisi poliitikasse minema, kuni presidendiks kandideerimiseni välja. Uuringutest selgus, et kui lapsed on seitsmeaastased, siis poiste ja tüdrukute osakaal, kes tahavad presidendiks saada, on võrdne. Kui nad on viieteistaastased, on pilt sootuks teine, tüdrukute osakaal on tugevalt langenud. Wilson mõistis, et eeskujud mängivad olulist rolli noore inimese unistuste ja ambitsioonide kujunemisel. Kui Ameerikas pole läbi ajaloo olnud ühtegi naispresidenti, siis oli tüdrukutel väga raske uskuda, et see positsioon on nende jaoks kättesaadav.

Kui tüdrukutel pole piisavalt kangelasi, kellega samastuda, siis tuleb nad üles leida ning ise järk-järgult nendeks kangelasteks saada /…/

Superheroes programm sai nime inspireerituna Wilsoni lausest. Kui tüdrukutel pole piisavalt kangelasi, kellega samastuda, siis tuleb nad üles leida ning ise järk-järgult nendeks kangelasteks saada ja varakult üksteist toetama õppida. Superheroes programmi eesmärk on algusest peale olnud tahe anda tüdrukutele teadmine ja tunnetus, et me ise seame enda unistustele piirid, me ise otsustame kui kõrgelt ja kaugele julgeme mõelda ja tegutseda.

Superheroes programmi esimeses lennus (dets 2016 – märts 2017) osales 48 tüdrukut 25 Eesti koolist, seda nii rahvusvahelisest koolist, eesti ja vene koolidest, Tallinnast, Tartust, Kohtla-Järvelt, Sillamäelt kui ka isegi Kuressaarest. Programmi kaheksa töötoa käigus jagasid tuntud ühiskonnategelased tüdrukutega oma inspireerivat lugu, koolitajad andsid teadmisi ja oskusi ettevõtluse alustest, kriitilisest mõtlemisest ja argumenteerimisoskustest finantskirjaoskuse ja avaliku esinemiseni. Lisaks sütitavatele esinejatele ja koolitajate jagatud oskustele said tüdrukud praktilise kogemuse õpitust meeskonnatööna tehtud projektides, mis olid noorte enda välja valitud ja koostöös mentoriga edukalt lõpuni viidud.

Programmiga on koolitaja või inspiratsioonikõnelejana seotud mitmed Eesti tuntud äri- ja meelelahutusmaailma tegelased ning poliitikud, nagu Kaja Kallas, Yoko Alender, Mari-Liis Lill, Rasmus Rask, Kaidi Ruusalepp, Kristel Kruustük, Kirke Saar, Jaak Prints ja Tanel Padar. Suur rõõm oli kogeda, et on palju naisi ja mehi, kes on võimsad eeskujud ning kõnetavad ja inspireerivad!

Järgmine Superheroes lend alustab 1. oktoobril. Kavas on päris palju uuendusi ja lisandunud on põnevaid projektipartnereid ning koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega ka väljaspool programmi. Programmi lõppedes on osalenutel võimalus Superheroesis jätkata, liituda kas vabatahtlikuna või „Suure õena” uude programmi ehk lisamentorina, et toetada järgmise lennu osalejaid. Seega pole Superheroes pelgalt neli kuud vältav programm, vaid palju pikema perspektiiviga ettevõtmine, ette valmistada noori ette tulevikuks, mis tähendaks nende jaoks motiveerivat tööd, oskust koostööd teha ja maksimaalset eneseteostust. Kuna programmi vastu on juba huvi tundnud mitmed välisriigid Balti naabritest kauge Keenia ja Nepalini, siis on Superheroes oma start-up’ilikus lähenemises valmis ka kiiresti ja targalt rahvusvahelistuma.

Superheroesi esimese lennu võitnud algatused

Superheroesi esimese lennu võiduprojektideks oli „Ma ei ole uhhuu”, viie ettevõtliku tüdruku ellu viidud projekt, mille üheks käivitajaks on kurb teadmine, et SEYLE projekti raames läbiviidud küsitluse alusel vigastab koguni 33 protsenti Eesti koolinoortest end tahtlikult ja 15 protsenti on depressiooni tunnustega. Viie 13‒16aastase tüdruku eesmärk on tõsta koolinoorte teadlikkust vaimsest tervisest. Selle jaoks on nad oma projekti „Ma ei ole uhhuu” raames korraldanud koolides loenguid, teinud informatiivseid plakateid ja video, kus räägivad muusik ning näitleja Kristel Aaslaid ja räppar Tiiu Kaarlõp avameelselt vaimse tervise probleemidest ja oma kokkupuutest teemaga.

Teiseks võiduprojektiks oli kuue ettevõtliku tüdruku filmiprojekt „Religioon: kas ühendaja või lahutaja?”, mille eesmärk on tõsta teadlikkust erinevate religioonide kohta. Film kajastab viit suurimat religiooni ning filmis räägivad oma loo ja tutvustavad oma tõekspidamisi erinevate religioonide esindajad. Noortel on plaanis algust teha ka õpilasfirmaga, mis keskenduks õppefilmidele erinevatel ühiskondlikult olulistel teemadel. Tüdrukute unistuseks on näidata oma filme PÖFFil, et jõuda veelgi suurema hulga inimesteni nende jaoks olulistel teemadel.

Uudised, info uue programmi ja tegevuste kohta on leitav Facebookis Superheroes Estonia lehel ja ka Instagrammis @superheroesgirls.

You can’t be what you can’t see“.
                                         Marie Wilson

Superheroesi soovitused noortega töötamisel ja nende julgustamisel

Ettevõtlikkus tähendab valmisolekut mugavustsoonist välja tulla! Selleks pole palju vaja, piisab pisikestest sammudest, et saada edukogemus enda julgusest ja võimekusest. Turvaline keskkond on ohtlik. Kunstnik, brändistrateeg, kirjanik Debbie Millman kirjutab sellest väga hästi oma essees „Fail Safe”. Julgus on esimene samm tähendusrikka elu suunas. See eeldab järjekindlust väljakutsete kiuste.

Muutus algab sütitavast eeskujust ja toetus isiklikust panusest! Heal eeskujul on hindamatu roll muutusepalli veerema lükkamisel. Samuti, kui räägitakse vendlusest ja öeldakse, et õelust positiivse tähendusega pole olemas, siis muutus on nendesamade „õdede” ja „vendade” kätes. Kui meie aeg kulub siltide kleepimisele, jääb maailm muutmata.

Parim õppimine sünnib dialoogis! Dialoog ei tähenda lõputut nõustumist. Mida rohkem rääkida nendega, kes pole meiega ühel meelel, seda rohkem kasvame ja areneme. Empaatia on tänases ebakindlas ja alternatiivseid tõdesid kubisevas maailmas aina olulisem. Teise kingades maailma nägemine õpetab ka kriitilisemalt mõtlema.

Vigade tegemine on õppimine! Noori tuleks rohkem julgustada vigu tegema, mitte häbi tundma. Evolutsioon on läbikukkumistele üles ehitatud. Kui me teeme vea, siis me õpime, mida teisiti ja paremini teha. Programmi jooksul sai üheks parimaks õppetunniks kiire valmisolek muutuda, areneda, koos noortega kasvada.

Innusta küsimusi esitama ja „leiutajana” maailma avastama! Me ise oleme enda kõige suurem piirang. Et püüelda tähendusliku elu poole, tuleb ise otsustada, mida see tähendab, millest see koosneb. Ja alustada tuleb nii vara kui võimalik, et ei kuluks kümneid aastaid kahtlusteks ja kahetsuseks. Alustada saab alati kohe, sest piisab ainult väikesest sammust korraga.


Kommentaar

Maari Põim – SA Archimedese noorteagentuuri väärtusarenduse projektikava tegevjuht

Individuaalne tagasihoidlikkus on kõigest mündi üks külg. Igas ühiskonnas kehtib sookord, mis manifesteerub ebavõrdsetes soosuhetes ja soostereotüüpides. Viimati nimetatud on üheülbalised üldistused, mis seostavad üksikisiku teatud omadusi ja võimeid konkreetse sooga, ehitades üles lihtsustatud kujutelmasid, mille järgi „mehed on niisugused, naised naasugused” või „õige mees/naine olgu selline”. Ühtlasi toimivad soostereotüübid piirajatena, kuna kitsendatakse enda ja teiste valikuvõimalusi — soole paslikud tegevused ning teised variandid, mis välja jäetakse.

Nii valivad paljud noored oma huvialad ja eriala, kaaludes üksnes pooli tegelikust võimalusteringist. Noorte naiste ja meeste karjäärivalikud peegeldavad tihtipeale soostereotüüpseid n-ö käepikendusi: naised traditsioonilise emarolli käepikendustena hoolitsus-, kasvatus-, ilu- ja toitlustusvaldkonnas, mehed traditsioonilise isarolli käepikendustena juhi ja liidri rollis, tehnilistel aladel, transpordi- ja rahandusvallas.

Seetõttu ei ole võimalik indiviidi käitumist vaadata vaakumis, vaid peegeldusena ühiskonnast, milles too indiviid elab.

Seetõttu ei ole võimalik indiviidi käitumist vaadata vaakumis, vaid peegeldusena ühiskonnast, milles too indiviid elab. Noortes ettevõtlike hoiakute kujundamisel on seega oluline sootundlik lähenemine, ettevõtlikkus kõnetab noori nende soost lähtuvalt erinevalt ning neile avanevad võimalused on sotsialiseerumisest tulenevalt erisugused. Neidude ja tüdrukute puhul tuleb meeles pidada, et noorte naiste positsioon ühiskonnas on nõrgem, haavatavam ning neil on vähem sümboolset võimu. Kuna kivistunud, eristavad soorollid on ühiskonnas endiselt tooniandvad, ei näe noored naised iseend tingimata alati otsustajana ja ettevõtlikus rollis. Samuti kogevad naised ettevõtlusesse suundudes ja karjääriredelil meestega võrreldes rohkem kõhklusi, ebakindlust ja majanduslikke barjääre. Neil on vähem „kasulikke” tutvusi rahandusringkondades ja tõsiseltvõetavust pankades laenutaotlust esitades. Nii on naistel suuremaid raskusi oma ettevõtte loomisel ning nende loodud ettevõtted kasvavad aeglaselt. (Laas 2012)

Seega ilmneb oluline vajadus teha suuremaid jõupingutusi, et noori naisi ja tüdrukuid julgustada olema ettevõtlikum ning kõrvaldada barjäärid, mida just nemad kogevad täna. Seda on võimalik läbi viia erinevate toetavate tegevuste kaudu, näiteks karjäärinõustamine, mentorlus, naisettevõtjate eeskujudeks seadmine jne.

ALLIKAD


Laas,A.(2012). ETNA Mikrokrediit: Naiste ettevõtlusuuringu aruanne, lk 6−7.

 

SISUKORD

JUHTKIRI


Vabatahtlik tegevus pole „minge ja tehke!“ vaid „ma lähen, teeme koos!


Uus prekariaat ja vabadus


Tulevik ei ole mägede taga!


Rahvusvaheline kogemus – kas konkurentsieelis tööturul?


Milleks meile ettevõtlikkus?


Analüüsi “Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” kokkuvõte


EntreComp – Euroopa ettevõtluspädevuse raamistik: mida see noorsootöötajatele tähendab?


Noorte sotsiaalne
ettevõtlus = ettevõtlikkuse õpiväljundite superpakett


Superheroes ja uue aja kangelased


Näidete artikkel



Kommentaari juurde


Superheroes programmi toetab British Council, lisaks olid esimese lennu partneriteks programmis Telia Eesti AS, USA saatkond Eestis, maailmas suurt tuntust kogunud Eesti start-up’id Funderbeam, Testlio, start-up-kiirendi Startup Wise Guys, samuti Heateo Sihtasutus, SpeakSmart, 2017. aasta parim reklaamiagentuur Optimist, advokaadibüroo Hedman Partners, start-up hub Lift99, Startup Estonia jt.


JAGA