Mihus nr 22 – Tulevik ei ole mägede taga!

31. detsember 2017




Mihus 22






Tulevik ei ole mägede taga!

Susie Nicodemi – Euroopa vabatahtliku teenistuse tulevikukonverentsi protokollija

Milles seisneb rahvusvaheline vabatahtlik töö ja mis on selle eelised?
Rahvusvaheline vabatahtlik läheb mitmeks nädalaks või kuuks välismaale elama, et abistada sealset kogukonda, tihtipeale koostöös kohaliku organisatsiooniga. Sellist tööd saab teha mitmel viisil: laagrites teevad eri riikidest pärit vabatahtlikud koostööd ühe projekti raames, näiteks renoveeritakse lastekodu, tegeletakse keskkonnakaitsega rahvuspargis või osutatakse tugiteenuseid asüülitaotlejate lastele; lühiajalise vabatahtliku töö puhul saavad vabatahtlikud reisida ja vastuvõtva organisatsiooni toel lühemates projektides osaleda; pikaajalise vabatahtliku töö puhul kestab lähetus mitu kuud, mille jooksul on noorel võimalus tutvuda lähemalt kohaliku kogukonna vajadustega, kogeda teises riigis elamise ajal kultuurierinevusi, osaleda kohalike organisatsioonide projektides ja luua uusi algatusi, lähtudes oma huvidest.

Illustratsioonid

Coline Robin

Programmi Erasmus+ alla kuuluv Euroopa vabatahtlik teenistus (EVT) on üks Euroopa suurimaid rahvusvahelise vabatahtliku töö programme. See võimaldab 17–30aastastel noortel „anda isiklik panus kuni 12 kuud kestva ja mõnes teises Euroopa Liidu riigis või sellest väljaspool toimuva tasustamata ja täistööajaga vabatahtliku teenistuse kaudu […] EVT eesmärk on edendada noorte solidaarsust, vastastikust mõistmist ja sallivust, tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust ja toetades kodanikuaktiivsust” (Erasmus+programmijuhend).


Vabatahtlike ja noorteorganisatsioonide seas tehtud uuringud näitavad, et EVT tegevus on tõhus ja mõjub positiivselt nii osalenud noortele, vastuvõtvatele kogukondadele kui ka tervele Euroopale. Samuti aitab rahvusvaheliste vabatahtlike vastuvõtmine juurutada Euroopa väärtusi kohalikul tasandil.

2016. aastal tähistas Euroopa vabatahtlik teenistus 20. aastapäeva. Eelmise aasta arutelu jätkuks koguti kokku kõik olemasolevad rahvusvahelise vabatahtliku tööga seonduvad uuringumaterjalid, vajadused ja ettepanekud ning avaldati need nn tulevikuprognoosina, mida eri huvirühmad saavad edaspidi kasutada oma soovituste alusena. Kui soovid rahvusvahelise vabatahtliku töö eelistega lähemalt tutvuda, siis on see prognoos hea koht, kust alustada.

Kuidas edeneb vabatahtlik töö ELis?
Euroopa kodanikel on praegu raske aeg (pagulaskriis, Ühendkuningriigi lahkumine EList ja üldine sotsiaal-majanduslik olukord) ning seega seisab ELi rahvusvaheline vabatahtlik teenistus teelahkmel. See tähendab valdkonna jaoks tõelisi katsumusi, kuid ühtlasi annab võimaluse suurendada vabatahtliku töö ja noorte/noorsootöö tähtsust Euroopa tegevuskavas. See on hea võimalus teha oma hääl kuuldavaks.

Euroopa tasemel korraldatakse (rahvusvahelise) vabatahtliku tööga seoses palju ajurünnakuid ja tehakse ettevalmistusi: valmimas on uued Euroopa programmid ja Euroopa noortestrateegia (2018+), mis võib mõjutada ka liikmesriikide poliitikat. Nende protsesside mõjutamiseks on oluline teha rohujuuretasandil kuuldavaks noorte ja noorteorganisatsioonide arvamused ja vajadused. Selleks korraldati juuli alguses Tallinnas suur konverents.

Euroopa vabatahtliku teenistuse tulevikukonverents Tallinnas
Et tähistada Eesti Euroopa Liidu eesistumise algust, toimus 3.–5. juulil 2017 Tallinnas konverents. Konverentsi avaesineja oli Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes mõtiskles vabatahtliku töö eeliste ning vajalikkuse üle. Konverentsil osales üle 150 inimese 37 riigist, kes analüüsisid kolme päeva jooksul traditsioonilise vabatahtliku töö senist olemust ning andsid soovitusi vabatahtliku töö võimaluste arendamiseks nii, et need vastaksid noorte endi ja Euroopa vajadustele, unistustele ja hetkeolukorrale. See oli ulatuslik ettevõtmine, mille käigus leiti suurepäraseid lahendusi.


Mõni soovitus seoses vabatahtliku tööga Euroopas
Järgnevalt on toodud valik konverentsil saadud soovitustest. Need antakse edasi paljudele: noorte valdkonnaga tegelevatele ministeeriumidele, riigiasutustele, rahvusvahelistele noortevõrgustikele jne. Samuti võivad need aidata noorsootöötajal oma tegevust analüüsida ning järele mõelda, mida kohaliku noortekeskuse ja vabatahtliku töö projektide puhul tähtsaks pidada. Täielik nimekiri tulemustest on saadaval tulevikukonverentsi kodulehel .

Vabatahtlik töö on kasulik
Rahvusvaheline vabatahtlik töö toetab kohalikke kogukondi ja sellest saavad õppida nii vabatahtlikud ise kui ka teised asjaosalised.

Vabatahtliku töö, sh pädevuste arendamise eeliseid tuleks laiemalt tunnustada. Tööandjad nõuavad ametikohtadele kandideerijatelt üha enam nn pehmeid ja elulisi oskusi ning vabatahtlik töö võib neid otseselt arendada.

Tööandjate võrgustik, haridusasutused ja muud sidusrühmad peaksid rohkem tunnustama ja toetama vabatahtliku töö väärtust ning selle käigus arendatavaid pädevusi.

Vabatahtliku töö programmid peaksid muu hulgas arendama järgmisi pädevusi: emotsionaalne intelligentsus, paindlikkus, uudishimu, vastupanuvõime ja kriitiline mõtlemine. Need oskused ei kuulu alati üldhariduse hulka, kuid neid on noortel hädasti vaja, et muutuvas maailmas toime tulla.

Euroopas tuleb propageerida vabatahtlike tunnustamist. Tööandjate võrgustik, haridusasutused ja muud sidusrühmad peaksid rohkem tunnustama ja toetama vabatahtliku töö väärtust ning selle käigus arendatavaid pädevusi.

Vabatahtlik töö tugevdab kogukondi
ELi rahastatud rahvusvahelised vabatahtliku töö programmid peaksid siduma noorte huvid, õpipüüdlused ja -potentsiaali nii Euroopa kui ka teiste arenevate sidusühiskondade vajadustega. Seetõttu on lähetuste ettevalmistamisel vaja hinnata kohalike kogukondade vajadusi ja seostada need vabatahtliku seatud eesmärkidega

Vabatahtliku töö keskmes peaks olema probleemide lahendamine, arvestades vabatahtliku, organisatsiooni ja kohaliku kogukonna ühiseid vajadusi. Et tegevuste positiivset mõju tunnustataks, tuleb ettevalmistusetapis tagada avatud dialoog, mis omakorda soodustab jagatud ühiskondliku vastutuse teket. Kõige tähtsam on kohalikku kogukonda mõista ja sellega suhelda, arvestades sealjuures ka geopoliitilist ja kultuurilist tausta.

Vajadus vabatahtliku töö erinevate vormide järele
Vabatahtliku töö vormide paindlikkus (pika- ja lühiajaline, individuaalne ja rühmatöö, veebipõhine, vabast ajast töötamine ning vormid, mis ühendavad kohaliku ja rahvusvahelise vabatahtliku töö) teeb selle noorte seas populaarseks ja soodustab nende aktiivset osalemist. Jäik ja ametlik lähenemine on aga tänapäeva muutuvas maailmas elavatele noortele liiga vanamoodne. Pühendumuse mõiste muutub ajas ning noored nõuavad paindlikke ja mitmekülgsemaid võimalusi. Et suurendada programmide populaarsust, peame olema uuendustele avatud. Kohalikku noorsootööd võib täiendada digitaalse vabatahtliku tegevusega, mis annab osakoormuse puhul lisategevust ja võib vahel hõlmata ka füüsilist tööd või lähetusi.

(Väheste võimalustega) noorte vajadused
Vabatahtliku tegevuse väärtusi ja pakutavaid (õpi)võimalusi tuleb kindlasti noortele tutvustada ning igal tasandil toetada. Noori (ning nende huve ja vajadusi) tuleb ilmtingimata kaasata rahvusvahelise vabatahtliku töö võimaluste väljatöötamisse.

Et noor saaks oma lähetust positiivselt mõjutada ja oma haridustee peremees olla, tuleb teda kuulda võtta ning tugiorganisatsioonidega tihedalt suhelda. Euroopa Liit soovitab juba noores eas vabatahtlikku teenistusse astuda; selle võimaluse tagamiseks tuleb kolmandal ja avalikul sektoril koostööd teha. Rahvusvahelised ja muud vabatahtliku töö programmid tuleks koondada võrgustikku, mis hõlmaks ka teadusasutusi.

Noortel ei tohiks mingil viisil takistada liituda kohalike, riiklike või rahvusvaheliste vabatahtliku töö programmidega. On äärmiselt tähtis, et võimalused oleksid kergesti kättesaadavad (lihtsad ja paindlikud). Erivajadustega ja väheste võimalustega noorte kaasamiseks on vaja eritingimusi. Kohalik vabatahtlik töö peaks andma ettevalmistuse rahvusvahelises projektis osalemiseks, eriti väheste võimalustega noortele. Lühiajalise vabatahtliku töö ja rühmaprojekte tuleks jätkata. Nende abil saab kogemusteta noori julgustada rahvusvahelises vabatahtlikus töös osalema.

Vabatahtliku töö tugisüsteemide kvaliteet
Rahvusvaheliste vabatahtlike lähetuste kvaliteet tuleb üle vaadata seoses akrediteerimise (kvaliteedikontroll ja järelevalvemehhanism) ja tugisüsteemi rakendamisega (täielikult väljaarendatud süsteem organisatsioonide ja vabatahtlike koolitamiseks ja hindamiseks). On väga tähtis tunnustada noorte rahvusvahelise vabatahtliku tööga seotud organisatsioonide panust ja tagada neile toimimiseks piisavad vahendid. Vabatahtlike tugivõrgustikku kuuluvate organisatsioonide tähtsust ei tohi alahinnata.

Vabatahtliku ettevalmistus on äärmiselt oluline, eriti kaasatavate rühmade puhul, ning tuleb jätkata nende sisseelamisvõime suurendamist ja isikliku arengu soodustamist. Kvaliteedi hindamiseks on vaja kokku leppida selged kvaliteedinõuded koos vastavate näitajatega.

Vabatahtlike seaduslik kaitse
Et tunnustada vabatahtlikku tööd ning tagada selle kättesaadavus, turvalisus ja kvaliteet, on vaja anda vabatahtlikele üleeuroopaline staatus, mis omakorda nõuab riikliku poliitika laiendamist. Selleks tuleb välja töötada üleeuroopaline strateegia, mis aitaks luua positiivse ja võimeka keskkonna vabatahtliku töö edendamiseks Euroopas. Igal riigil on oma probleemid. Euroopa vabatahtliku töö poliitikat on kindlasti vaja ühtlustada ja Euroopa Liidul on selles oma roll. Vabatahtliku töö tunnustamine aitaks muuta sellega seotud võimalused kättesaadavamaks, eriti keerulises olukorras noortele.

Vabatahtlik töö peaks olema nutikam
Selleks tuleb rakendada nutikaid (digitaalseid) rahvusvahelise vabatahtliku töö võimalusi ning tunnustamise, õppimise ja selle valideerimisega seotud tugivahendeid koos vahetute tugimeetmetega (teave, juhendamine, mentorlus). Noored vajavad e-maailmas uute vabatahtliku töö võimaluste avastamiseks nutikaid ja individuaalseid tehnilisi lahendusi.


Seos kohaliku tasandiga
Kestlikke vabatahtliku töö võrgustikke tuleb edendada ning kohalike ja rahvusvaheliste võimaluste ühendamise teel toetada. Kui me aitame noortel juba varases eas näha vabatahtlikku tööd normaalse elukorralduse osana ja hindame selle väärtusi, nagu solidaarsus, siis tunnustatakse seda üha rohkem, mis omakorda toetab noorte vabatahtliku tööga seotud liikumisteid ning avardab võimalusi. Koolides tuleks teha selgitustööd (algklassidest alates). Täiendavad noorsootegevused, nagu noortevahetused ja vabatahtliku töö laagrid, peaksid olema hüppelauaks kohalikult tasandilt rahvusvahelisele vabatahtlikule tööle siirdumisel. Kõik see tuleb süstemaatiliselt ühendada, et luua võrgustik, mille kaudu saaks vabatahtliku töö võimalusi pakkuda järjepidevalt.

Rahvusvahelise vabatahtliku töö ja Euroopa solidaarsuskorpuse järgmised sammud
EVT on ette nähtud kestma praeguse Erasmus+ programmi lõpuni aastal 2020. Väljatöötamisel on uus Euroopa programm (Euroopa solidaarsuskorpus), mis põhineb noortele ja organisatsioonidele mõeldud solidaarsustegevustel, et toetada kogukondi ning tugevdada nende ühtsust. Programm koosneb kolme tüüpi tegevustest: vabatahtlik töö, tööpraktika ja palgatöö, seejuures on põhirõhk solidaarsusel.

Konverentsil tõstatati hulk küsimusi Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kohta – näiteks toodi välja, et Euroopa Komisjoni algatus keskendub ainult ELi liikmesriikidele ning vabatahtliku töö ja praktika vaheline piir on ähmane, mistõttu tuleks seda kaitsta. Arutelu jätkub rahvusvahelisel tasandil (Euroopa solidaarsuskorpus peaks vastu võetama 2017. aasta novembris) ja vabatahtliku tööga seotud huvigrupid peavad oma arvamuse kuuldavaks tegema ning nõupidamiste sisu enda kogemusega seostama, et tagada nende vastavus eesmärgile.

Paistab, et vabatahtliku töö poliitiline suund on muutumas. Viimastel aastatel on olnud peamiseks märksõnaks tööalane konkurentsivõime. Nüüd tõstab aga taas pead väärtuspõhine lähenemine, sealjuures on põhirõhk Euroopa Liiduga seotud väärtustel, näiteks solidaarsusel. Väiksemad kohalikud muutused on samuti tähtsad ning rahvaste ühendus töötab ainult siis, kui kohalikud kogukonnad osalevad sildade loomises ja näitavad üles solidaarsust rohujuure tasandil. Vabatahtliku töö väärtused muutuvad järgnevate kuude ja aastate jooksul elutähtsaks nii kohaliku noorsootöö kui ka suurte üleeuroopaliste algatuste tasandil. Milline roll on selles sinul ja sinu vabatahtlikul tööl?



ALLIKAD


Rahvusvahelise vabatahtliku töö väljavaadete laiendamisele suunatud Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) tulevikukonverentsi tulemused
Erasmus+ programmijuhend
Euroopa Komisjon. (2017a) Study on the Impact of Transnational Volunteering through the European Voluntary Service
Euroopa Komisjon. (2017b) Concept note – main actions implementing the European Solidarity Corps
Euroopa Komisjon. (2017c) Ex-ante evaluation accompanying the document „Proposal for a regulation of the European Parliament and of the council” laying down the legal framework of the European Solidarity Corps
Euroopa Komisjon. (2017d) Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council laying down the legal framework of the European Solidarity Corps
RAY – Research-based Analysis of Youth in Action. (2017)Exploring Erasmus+: Youth in Action – effects and outcomes of the Erasmus+: Youth in Action programme from the perspective of project participants and project leaders


Kommentaar

Reet Kost – SA Archimedese noorteagentuuri juhataja

Võimaluse ennast Euroopas ja kaugemalgi vabatahtlikuna proovile panna ning saada üks tõeliselt unikaalne kogemus, on Eesti noortele viimased 17 aastat Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu pakkunud Euroopa Liit. Euroopa vabatahtlikus teenistuses (lühend EVT) on osalenud üle 100 000 Euroopa noore, nende hulgas 1100 Eesti noort, kelle teenistus on neid vabatahtlikena viinud toimetama nii Palestiina põgenikelaagritesse kui Hispaania noortekeskustesse. Teist sama palju välisriikide noori on panustanud aega ja energiat Eesti erinevate haridus, sotsiaaltöö, noorsootöö, kultuuri- ja keskkonnaorganisatsioonide tegevusse. See on vaieldamatult üks paremaid Euroopa Liidu loodud võimalusi, mis on toonud Euroopat Eestile lähemale ning samal ajal aidanud viia noorte kaudu kaugemale meie kultuuri, teadmisi ja head tahet aidata seal, kus abi vajatakse.

Euroopa vabatahtlik teenistus pole vaid Eesti noorte saatmine välismaale kogemust omandama, samaväärse kaaluga on ka kõikjalt Euroopast siia saabuvate noorte panus meie kohaliku elu arendamisse. Eesti on vabatahtliku töö asukohana eriti populaarne just sakslaste, hispaanlaste ja itaallaste hulgas. Vabatahtlike kaasamise mõju organisatsioonide tegevusse on raske üle hinnata. Mõned aastad tagasi valminud uuringust, mis käsitles Euroopa vabatahtliku teenistuse projektide mõju koolidele ja lasteaedadele, selgus, et vabatahtliku kaasamine suurendab õpetajate, laste ja noorte võõrkeeleoskust, sallivust ja kultuuriteadlikkust. Lisaks saadi lisandväärtust uute meetodite, töövahendite või tegevuste kujul. Välisvabatahtliku tegevus mõjutas positiivselt eelkõige teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest ja koostööd organisatsioonide vahel.

Elanike arvu silmas pidades on Eestis akrediteeritud EVT organisatsioonide osakaal suurim Euroopas, neid leidub igas Eesti piirkonnas. Selle taga on suur töö, kuivõrd tegeleme järjepanu sellega, et leida üles need noored, kes oleksid valmis sellele võimalusele ukse avama ning teisalt otsime pidevalt ka organisatsioone, kes pakuksid tähenduslikku tegevust Eestisse tulla soovivatele välisnoortele. Arenguruumi on sellegipoolest küllaga, nii teenistuste kättesaadavust, sh vähemate võimalustega ja/või erivajadustega noortele, osalejate soolist tasakaalu, kvaliteeti, rahastuse taotlemise lihtsustamist, mõju kohalikul ja ühiskondlikul tasandil kui ka laienemisvõimalusi uutesse valdkondadesse silmas pidades. 20aastase ajalooga Euroopa vabatahtliku teenistuse esimese tõsisema analüüsi Euroopa Liidu tasandil ja Erasmus+ programmiriikides on kaasa toonud Euroopa Komisjoni ootamatu ning jõuline ettepanek luua 2018. aastast uus programm Euroopa Solidaarsuskorpus, mis peaks perspektiivis võtma üle senised Euroopa vabatahtliku teenistuse funktsioonid ning toob endaga kaasa ka mitmeid uuendusi, nagu 18−30-aastastele noortele mõeldud töö- ja praktikaprojektid solidaarsusvaldkonnas, noorte solidaarsprojektid, suurema tähelepanu programmi vilistlaste võrgustikele ja noorte vabatahtliku töö võimaluste toetamine kohalikul tasandil.

Mõnelegi ebamugavatena tunduvate muutuste tuules on oluline teadvustada, et nii senine EVT kui ka uue programmi perspektiivis sellele lisanduvad võimalused noortele ja organisatsioonidele toetavad noorte eneseteadvuse ja empaatia kasvu ning valmisolekut panustada kogukonda ja lahendada ühiskonnas eksisteerivaid probleeme. See mõjutab omakorda positiivselt (kodaniku)ühiskonna ja demokraatia arengut nii Eestis kui ka maailmas laiemalt.

 


JAGA