Mihus nr 22 – Uus prekariaat ja vabadus

31. detsember 2017




Mihus 22






Uus prekariaat ja vabadus

Adah Parris – konsultant, avalik kõneleja ja kunstnik

Käesolevas artiklis on vabaduse mõiste jagatud arutelu selguse mõttes sihilikult neljaks alaliigiks: sotsiaalseks, poliitiliseks, majanduslikuks ja seksuaalseks vabaduseks. Ent kui seda teemat tervikuna käsitleda, annab noorte „vabaduse poole püüdlemine” vabatahtlikega tegelevatele inimestele võimaluse mõista narratiive, mis peituvad noorte seas levivate (üleeuroopaliste) suundumuste taga.

Euroopal on ülemaailmselt lõimunud ühiskondades võtmeroll. Täna on käimas neljas tööstusrevolutsioon, millel on tugev ja kaugeleulatuv mõju nii ühiskonnale, majandusele, kultuurile kui ka meie senisele elule.

Maailma Majandusfoorum (Schwab 2016) kirjeldab seda järgmiselt: „Digipööre algas juba eelmise sajandi keskpaigas. Seda iseloomustab eri tehnoloogiate koosmõju, mille tagajärjel on füüsilise, digitaalse ja bioloogilise maailma vahelised piirid hägustumas.“

See ei mõjuta üksnes vaba aja veetmist ja mängumaailma, vaid ka tööd ning meie arusaama selle tõelisest olemusest. Mõni ajakirjanik arvab, et robotid võtavad kogu maailmas inimestelt töö üle, teised aga püüavad inimesi selle suhtes maha rahustada. Esimesest tööstusrevolutsioonist on nii mõndagi õppida: inimesed, valitsused ja tööstused ei osanud ette näha, mis ametid alles jäävad, kuid need, kellel õnnestus edu saavutada, arendasid välja vajalikud oskused ühiskonna ja majanduse kestlikkuse tagamiseks.

Kuidas noori määratleda?
Demograafid ja teadlased kipuvad tänaseid noori nimetama millenniumilasteks ehk Y-põlvkonnaks, kuid sellise liigituse puhul jagatakse nad kõigepealt sünniaasta(te) põhjal rühmadesse, et seejärel teha nende käitumise (ja selle põhjuste) kohta suuri üldistusi. Ometi on palju tõendusmaterjali selle kohta, et millenniumilapsed pole antud nimetusega rahul, eelkõige seepärast, et nad tahavad end tundma õppida ning väljendada oma individuaalsust ja nn isiklikku brändi. (Tundub, et tänapäeval on igaüks isikliku brändi kujundamise ekspert!)

Noored püüdlevad sotsiaalse, poliitilise, majandusliku ja seksuaalse vabaduse poole. Nad ei oota, et see vabadus neile sülle kukuks, pigem tahavad nad ise selle heaks midagi ära teha. Vabadus paistab olevat nende tegevuste ühisjoon.

Enamiku kõnealuste noorte majanduslik olukord on ebakindlam kui kunagi varem: töötus, koondamine ning osatööajaga, alatasustatud ja tööajata lepingud seavad paljude noorte majandusliku (aga ka poliitilise, sotsiaalse ja seksuaalse) tuleviku suure küsimärgi alla. Guy Standing on selliste juhutöötajate kirjeldamiseks võtnud kasutusele mõiste „uus prekariaat”.

Need noored soovivad jätta oma jälje ja elada heas ühiskonnas, mis pakub aja veetmiseks rohkem valikuvõimalusi ning tagab õiglase juurdepääsu teadmistele ja haridusele. Millised on vabaduse nelja alaliigiga seotud narratiivide ühisjooned?

Sotsiaalne vabadus

Uus prekariaat koosneb maailmakodanikest. Füüsilise maailma kõrvale on tekkinud virtuaalruumid ja -võrgustikud (see on järjekordne näide käimasolevast neljandast tööstusrevolutsioonist).

Prekariaadi alla kuuluvad noored on suure tõenäosusega käinud välismaal ning neil on erineva religioosse ja kultuurilise taustaga sõpru, kes elavad teisel pool maakera.

See põlvkond on arvatavasti esimene, kes näeb järgmist sajandivahetust ning saab nautida (läänes) laialt levinud digilahenduste piiramatuid võimalusi. Siinkohal tekib aga küsimus, millised on uue prekariaadi sotsiaalse vabadusega seotud ühised narratiivid.

Ühes äärmuses on nartsissistlik käitumine, näiteks tung iseennast pildistada ja sotsiaalmeedias laike koguda. Siiski on näha, et arusaam inimsuhetest muutub pidevalt: prekariaat toetab ja loob uusi võrgustikke, ökosüsteeme, suhtlusviise ning füüsilisest asukohast sõltumatuid kultuuriliselt mitmekesiseid kogukondi. See muudab teadmised, hariduse ja arvamused kättesaadavamaks kui kunagi varem. Samuti ollakse teadlikud sellest, et teadmine ei kujune pelgalt ühe inimese arvamuse põhjal, vaid oluline on arvestada kõigi seisukohti – igaühel on võimalus oma hääl ühises narratiivis kuuldavaks teha.

Poliitiline vabadus

Sotsiaalmeedia laialdase leviku teises äärmuses on nn sotsiaalmeediademokraatia (Polanski 2016) ja kodanikuajakirjandus (Montañà 2015), mille puhul kasutatakse sotsiaalmeediat poliitiliste uudiste, seisukohtade ja arvamuste kujundamiseks. Ühest küljest annab see sõna vähemustele ja tõrjutud rühmadele ning võimaldab fakte kontrollida, teisalt võib selle neuroplastiline mõju soodustada karjamentaliteedi teket. Selle tulemusel hakkavad osalised jagama kollektiivseid mälestusi ja kahtlase päritoluga arvamuslugusid. Tõejärgse ajastu mõiste on meile juba tuttav. Piisab, kui heita pilk Atlandi ookeani taha, et tuua näiteid vähemalt ühelt prominentselt poliitikult.

The Fourth Group on ühendus, mille eesmärk on parandada tehnoloogia ja sotsiaalmeedia abil loodava poliitilise diskursuse usaldusväärsust (Fourth Group). See on ülemaailmne võrgustik, mis koosneb inimestest, kes enda sõnul kogunevad, teevad koostööd ning korraldavad olulisi kõnesid, ümarlaudu ja õhtusööke. Nende tegevus on avalik, kaasav ja demokraatlik ning seda hallatakse virtuaalplatvormi abil. Huvitav on ka see, et nad ei arva ennast millenniumilaste, noorte ega Y-generatsiooni sekka, vaid on enda sõnul lihtsalt üks võrgustik, mis liidab ühise taustaga inimesi.

Majanduslik vabadus

PwC (2014) avaldas tuleviku töömaailma kohta uuringu, milles toodi esile kolm äri- ja majandusmudelit: sinine maailm (mille eesmärk on teenida kasumit ja saavutada turuliidri positsioon), oranž maailm (individualism, paindlikkus ja kulude minimeerimine) ning roheline maailm (sotsiaalne ja keskkondlik heaolu). Arengusuundade analüüsid ja prognoosid annavad alust arvata, et liigume oranži ja rohelise maailma poole.

Uue prekariaadi alla kuuluvad noored hakkavad üha tihedamini ettevõtjateks (Bartlett 2016) või lasevad end võluda juhutöödepõhisel majandusel ja nn portfellikarjääril (Lacey 2014), mis annab neile rohkem vabadust, sh majanduslikus mõttes.

Maailmamajanduse ebakindluse taustal omandab majanduslik vabadus finantsstabiilsuse ja -turvalisusega võrreldes üsna erineva tähenduse, kuna noortel on makromajanduslikul tasandil selle üle vähem võimu. Majandusvabaduse idee mõistmine neljanda tööstusrevolutsiooni kontekstis pakub võimalusi arutleda töö mõiste ja selle tuleviku üle, samuti oskuste üle, mida on vaja uue prekariaadi rahalise sõltumatuse suurendamiseks ning vastavateks uuendusteks.

Hoiatuseks tuleb öelda, et ettevõtjate paljusus võib ühiskonnale ja maailmamajandusele hoopis kahjuks tulla, kuna osa näeb seda võimalusena kiirelt edu saavutada ja rikkaks saada, kuid sel viisil saavutatud majanduslik vabadus võib olla üsna lühiajaline. Kestliku majandusliku vabaduse saavutamine nõuab pikaajalist kavandamist.

Seksuaalne vabadus

Seksuaalne vabadus on väga isiklik ja tundeküllane osa inimese identiteedist ning seda peetakse üheks põhiõiguseks. Lisaks hõlmab see kõiki teisi artiklis mainitud vabaduse kategooriaid.

See seisneb inimese vabaduses valida peale seksuaalpartnerite ka intiimsuhete ülesehitust ja seda, kuidas noored ise end identifitseerivad ning milliseid mõisteid nad enda kirjeldamiseks kasutavad. Paljud leiavad, et nende seksuaalne sättumus on muutlik. See ei kehti kõigi noorte puhul, aga asjaolu, et uus prekariaat kipub teiste põlvkondadega võrreldes oma ühiskondlikke ja poliitilisi vabadusi avalikumalt väljendama, tõstatab küsimuse: kas inimeste seksuaalse sättumuse muutlikkus (Ambrosino 2017) tõepoolest suureneb või on hakatud sellest lihtsalt rohkem rääkima?

Seksuaalset vabadust võib tõlgendada ka kui usku võrdõiguslikkusega seotud põhiõigustesse. On täheldatud, et inimeste diskrimineerimine seksuaalse sättumuse või soo tõttu mõjutab kahjuks nende ühiskondlikku, poliitilist ja majanduslikku vabadustunnetust.

Feminismi kasvav populaarsus ning ülemaailmsetel naiste marssidel (Women’s March) ja seksuaalvähemuste paraadidel (Gay Pride Calendar) osalevate noorte arv näitavad, et noored usuvad õigusesse väljendada oma seksuaalset vabadust.

Tulevik ei ole mägede taga!

Majandusteadlane Robert J. Shiller on võtnud kasutusele loolise majanduse (narrative economics) mõiste, mis tähendab, et sotsiaal-majandusliku teabe taga peituvad narratiivid on sama olulised kui teave ise.

Ülaltoodud vabaduse alaliikide analüüsist ja Euroopa noorte käitumise kirjeldusest nähtub, et nn ülevalt alla suunatud meetodite ja kvantitatiivsete andmete analüüsi asemel on tarvis inimkesksemat (Thomsen 2013) lähenemist (loovat probleemide lahendamise viisi, mis asetaks sihtrühma programmide kavandamise keskmesse).

Shiller on juhtumisi ka arvamusel, et ärimaailma tulevik on seotud heatahtlikkuse ja filantroopiaga, kuna see tagab sotsiaal-majandusliku kestlikkuse: sellest võidavad kõik noorte vabatahtlikega tegelevad huvirühmad.

Tänapäeva maailmas, kus üksikisikud ja organisatsioonid valmistuvad tulevikuliidrite rolliks ning kus tegeliku ja virtuaalmaailma piirid on kadumas, on inimkeskne lähenemine vabatahtliku töö programmide väljatöötamisele ja haldamisele uuenduslik samm; see vastab paremini huvirühmade vajadustele ning aitab suurendada kaasatust ja arengut.


ALLIKAD


Ambrosino,B.(2017)The invention of ´heterosexuality´. (22.08.2017)
Bartlett,D.(2016) Are too many entrepreneurs a bad thing? (22.08.2017)
Fourth Group (22.08.2017)
Gay Pride Calendar (22.08.2017)
Lacey,H.(2014) 8 Tips For Managing A Portfolio Career (22.08.2017)
Montañà,P.(2015) Citizen journalism to improve democracy: between myth and reality. (22.08.2017)
Polonski,V.(2016) The biggest threat to democracy? Your social media feed. World Economic Forum. (22.08.2017)
PwC(2014) The future of work: A journey to 2022. (22.08.2017)
Schwab,K.(2016) The Fourth Industrial Revolution: Whati it means, how to respond. World Economic Forum. (22.08.2017)
Thomson,D.(2013) Why human-centered design matters. (22.08.2017)
Women’s March (22.08.2017)


Kommentaar

Tiina Saar-Veelmaa – karjäärinõustaja ja psühholoog

Adah Parris toob oma artiklis välja nelja liiki vabaduse mõiste, mida noored elult ootavad. Näen seda ka tööturu kontekstis, et noortel on ootus paindlikule tööelule – nad soovivad kombineerida erinevaid töö – ja ettevõtlusvorme. Milleenialid tahavad teha piirideta karjääri, mis võib sisaldada nii seda, et nad saavad puhata just siis kui neile sobib, või ristata töötamist vabatahtliku töö, elustiili või hobidega. Nad ei taha käia tööl raha pärast, vaid missioonist ning eeldavad, et töö oleks eelkõige huvitav ja haarav. Eeskätt soovivad nad aga dialoogi, et hoolimata nende vähesest kogemusest kohtleksid organisatsioonid neid kui võrdseid partnereid, et nende häält kuulataks ja nad saaksid disainida uue aja kultuuri, kus on hea töötada.

Paraku just siin põrkuvad nad kokku X generatsiooniga, kelle jaoks on kohusetunne ikka veel olulisem kui kohanemisvõime. X-ide maailmas tuleb staatus ja häälehõigus teenida välja raske tööga, peab kannatama ja olema lojaalne, minema läbi kiviseinte ja vajadusel loobuma isiklikust heaolust. Y-id ja Z-id seda ei mõista, sest nende jaoks on inimressurss sama oluline kui iga muu ressurss ja selle raiskamine või kulutamine ebamõistlik. Kui artiklis oli juttu heatahtlikusest, mis ärimaailma mõjutab, siis enesesõbralikkus ja meeleteadlikkus on see, mis mõjutab tänast töökultuuri. Just uute generatsioonidega on töömaailma sisse imbunud disainmõtlemine, mängustatus, julgus olla haavatav, vajadus olla mina ise, mitte täita pelgalt ühte töörolli. Kuna selliseid tulevikutööandjaid meil väga palju pole, katsetavad noored ise, luues startup`e, inkubaatoreid, uusi teenuseid, personaalbrände. Kõik need ei lähe lendu, kuid kindlasti võimaldavad katsetada uutmoodi lähenemist ja piloteerida raamistikke, mida töökultuuris kasutada.

Näide uut moodi lähenemisest: Proeksperdis, kus töötan tööõnnespetsialistina, on meil selline tunnustamissüsteem, kus kõik võivad kõigile teha tänukaarte. Inimesed saavad vormistada selle intranetis kui kolleeg on millegi vägevaga hakkama saanud. Kaardi juurde saavad nad valida ka kingituse või meelehea, näiteks käsitööšokolaadi, SPA külastuse, kinopileti vms. Seitse minutit hiljem on kontorihaldjad käsitsi kirjutatatud tänukaardi ja meelehea toimetanud tänusaaja lauale. Komplimendid jäävad aga kõigile nähtavaks nii intranetti kui telekatesse. Vahel kui konverentsidel seda näidet toon, uurivad X generatsioonide juhid, et kas seda süsteemi ära kasutada ei taheta: et ma teen sulle kingi, sa mulle. Siin aga peitub muutunud töökultuuri peamiseid tunnuseid – usaldus, läbipaistvus ja kaasatus. Kui noored neid kvaliteete töökohal ei kohta ja neid kuulda ei võeta, hääletavad nad jalgadega ja liiguvad edasi või lahkuvad riigist. Ja et ei jääks kõlama noot, nagu oleks X-id vanamoodsad ja Y-id – Z-id toredad ja head, siis tegelikult sünnib innovatsioon just nende koostöös – kogenenumad oskavad näha seoseid, neil on tihti kooliraha eksimuste eest juba makstud. Enamus X – tööandjaid möönab, et vanamoodi edasi minna ei saa, aga uutmoodi veel ei oska. Õigupoolest pole ka uutmoodi toimimise jaoks töövahendeid piisavalt. Ja just siin saavad appi tulla noored, aidates luua uue aja teenuseid ja tooteid. Just sellisest mõtteviisist on sündinud viimasel ajal mitmeid häid rakendusi nagu BlueMonday.ee, HappyMe.ee, Clanbeat.com, teamscope.io jne.

 


JAGA