5 asja, mida noorsootöö kommunikatsioonis tähele panna

14. august 2018

24. augustil ja 7. septembril toimub koolitus “Kommunikatsioon ja suhtekorraldus noorsootöös”. Kommunikatsioonispetsialist ja koolitaja Kadri Kiigema toob välja 5 olulist asja, millega noorsootöö kommunikatsioonis arvestada.

Noorte kaasamiseks, aktiveerimiseks ja kõnetamiseks on võtmetähtsusega hästi läbimõeldud kommunikatsioon. Selleks, et see toimiks on mõttekas juhinduda nii kommunikatsiooni rusikareeglitest kui ka noortetöö eripäradest. Tsiteerides koolitusel “Kommunikatsioon ja suhtekorraldus noorsootöös” osaleja arvamust: “Noorsootöö ei ole tilu-lilu, vaid noort jõustav tegevus, kus lähtutakse noore vajadusest ja vastavalt sellele tegutsetakse.” Samamoodi peab noore eripäradest lähtuma ka kommunikatsioon.

1. Määratle võimalikult täpselt sihtgrupp, keda soovid kõnetada. Püüdes kõnetada kõiki, ei kõneta sa kedagi. Eri vanuses, erineva soo ja elukohaga noorte huvid, tegevused, infokanalid ja paljud muud tähelepanu püüdmiseks olulised asjaolud on erinevad. Ära unusta ka neid kes noorte otsuseid mõjutavad (ennekõike lapsevanemad ja sõpruskond). Mida paremini tead, kelleni jõuda soovid ja mida täpsemalt neid tunned, seda paremini kommunikatsioon toimib.

2. Sõnasta võtmeteemad, mis noori huvitavad ja mis on nende elus aktuaalne. Uuringute järgi tähtsustavad Eesti noored maailmakodanikuks olemist, neid iseloomustab tolerantsus erinevate kultuuride ja vähemuste suhtes ning nad peavad oluliseks tervise eest hoolitsemist, hariduse saamist, tööga kindlustatust ja peret. Põhisõnumid peavad olema selged, sihtgrupile mõistetavad, sõnastatud personaalselt, ausad ja emotsionaalsed. Küsi noorte käest, mis neid köidab, millesse nad usuvad ja millest unistavad.

3. Kasuta erinevaid kanaleid, kuna info liigub ka sama sihtgrupi seas ja suunal väga erinevaid teid pidi. Peamisteks meedia- ja suhtluskanaliteks on Eesti noorte seas Google, Youtube, Facebook ja Gmail. Vene noortel on FBst olulisem kanal Vkontakte ning Gmailile lisaks ka mail.ru.
Nooremad kui 18-aastased kasutab aktiivselt lisaks Twitterit ja Instagrami.
Lisaks jälgitakse Delfit ja Postimees online’i. Paljud noored vaatavad igapäevaselt ka televiisorit ja kuulavad raadiot. Trükimeediat jälgivad iga päev vähesed. Ole järjepidev ja pea silmas, et igas kanalis kehtivad oma reeglid ja toimivad sellele sobivad formaadid. Loo erinevat sisu ja ole mitmekülgne.

4. Kaasa (ja vajadusel koolita) kommunikatsiooni neid, kellega noored samastuvad, kes on neile autoriteetsed ja/või kes neid inspireerivad. Kõneisikuteks sobivad noored ise, avaliku elu tegelased, ettevõtjad ja teised, kelle sõnum ja positsioon on sinu sihtgrupi seas mõjus. Tänapäeva inimesed ei usalda enam puhast reklaami, vaid lähtuvad oma valikutes brändi mainest, usaldusväärsusest, läbipaistvusest ja avatusest. Seetõttu on äärmiselt oluline kaasata maine kujundamisse neid, kes on sinu tegemistega kursis ja nendesse juba täna kaasatud. Noorelt-noorele kommunikatsioon töötab sel puhul kõige paremini, sest positiivne eeskuju innustab. Leia üles oma brändisaadikud!

5. Tee koostööd ajakirjanikega ning loo ja leia oma tegevustes uudisväärtuslikkust. Pea silmas, et ajakirjandus toimub kohe – kahe kuu pärast pole mõtet arvamust avaldada. Kui soovid seda teha, siis tee seda kohe!

Järgmine koolitus “Kommunikatsioon ja suhtekorraldus noorsootöös”, kus õpid tundma ja kasutama tõhusa kommunikatsiooni võtteid toimub juba 24. augustil ja 7. septembril.

Viimane hetk kandideerimiseks on 16. august! Saad seda teha SIIN!

JAGA