Projekti tutvustus

HUviKoolide Kaasamise ja Arengu Programm (ehk HUKK-AP) on SA Archimedes  Noorteagentuuri (SANA) algatatud  kaheaastane projekt. Projekti eesmärk on pakkuda mitmekesiseid, mõjusaid ja noorte vajadustele vastavaid huviharidusvõimalusi. Projektiga soovitakse luua eeldused ja toimivad lahendused riskinoorte kaasamiseks võrdselt teiste noortega.

Projekti raames viivad partnerid  oma tegevuspiirkondades ellu erinevaid  tegevusi ning samaaegselt toimub huviharidustiimide arenguprogramm.  See on  huvihariduses töötavatele inimestele mõeldud koolituste pakett, milles osalemine tõstab riskinoorte huvitegevustesse kaasamise valmisolekut, motivatsiooni ja oskusi.  Ühtlasi töötavad programmis osalevad tiimid välja konkreetsed tegevuskavad.

Projekti põhisuunad:

  1. Riskinoorte kaasamine huviringidesse.
  2. Huvikoolide võimekuse suurendamine riskinoorte süsteemseks kaasamiseks. Sh koolitustegevused huvikoolide töötajatele; huvikoolides kasutatavate ja uute õppevormide ning –meetodite arendamine;  koostöö ja ühisprojektide toetamine nii huvikoolide endi vahel kui ka teiste partneritega.
  3. Huvitegevuse propageerimine prioriteetsetes sihtgruppides. Lisaks noortele teavitatakse lapsevanemaid, õpetajaid ning teisi riskinoortega töötavaid spetsialiste.
  4. Projekti ja huvihariduse mõju seire- ja hindamistegevused. Sh osalevate partnerite ja huvikoolide võimekuse suurendamine oma tegevuste mõju hindamisel.

HUKK-AP projekt

Projekti eelarve: 475 333,14 eurot, sh kaasfinantseering 95 594,64 eurot.

Projekt kestab: 01.02.2014-30.04.2016

Projekti sihtrühm

7-17. aastased noored, kes on teatud takistuste tõttu eakaaslastega võrreldes ebasoodsamas olukorras:

    • majanduslikud takistused (noored madala sissetulekuga peredest, sotsiaaltoetustest sõltuvad noored, vaesuses elavad noored jne),
    • puudest ja tervisest tulenevad takistused (krooniliste terviseprobleemidega noored, füüsilise ja/või meelepuuetega noored, käitumis- ja psüühikahäiretega noored jt),
    • hariduslikud takistused (õpiraskustega noored ja haridustee katkestajad),
    • geograafilised takistused (maapiirkondade noored ja noored piirkondadest, mis on madala sotsiaalse staatusega, väikesaartel ja äärealadel elavad noored, probleemsetes linnapiirkondades elavad noored, vähese infrastruktuuriga piirkondades elavad noored,  jne).[1]

Eraldi tähelepanu pööratakse ka noortele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ühine omadus nende noorte elus HUKK -AP kontekstis on ka see, et neil ei ole ühe või mitme takistuse tõttu huvihariduses osalemise võimalusi.

Projekti partnerid

Projekti Eesti partneriteks on Tartu ja Pärnu linnavalitsused, MTÜ VitaTiim ja MTÜ Urban Style.

Projekti välispartnerid on: Evrópa unga fólksins (Island) ja  Riiklik autonoomne Jamali-Neenetsi Autonoomse Ringkonna asutus «Noorte Tööhõive Tehnoloogiate Keskus» (Государственное автономное учреждение Ямало-Ненецкого автономного округа «Молодежный центр технологий занятости», Venemaa).

Partnerid omakorda kaasavad piirkondliku võrgustiku, kuhu kuuluvad huvikoolid ja teised huvitegevust pakkuvad ja riskinoori toetavad organisatsioonid.

Projekti tegevused toimuvad Harju-, Ida-Viru-, Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Põlva ja Pärnumaal.

Projekti taust

Huvitegevus võimaldab noortel avastada ja realiseerida enda tugevused ja potentsiaali ning leida oma eakaaslaste hulgast samade huvidega sõpru. Pikaajaline huvihariduses osalemine süvendab erialaseid teadmisi ja oskuseid, mis võivad noort tema elukutse valikul toetada  või soodustada tema hakkamasaamist elus. Huviharidus arendab paljusid eluks vajalikke oskusi ja omadusi nagu loovus, julgus, enesekindlus, koostöö-ja probleemilahendusoskus, teadmised tervislikest eluviisidest, praktilised kogemused, teadmised ja oskused valitud erialal, sotsiaalsed oskused, uudishimu jpm. Paraku pole huviharidus kättesaadav kõigile noortele. Tihti just neile, kes seda väga vajaksid.

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud õppekavade järgi õppis huvihariduses alla 20% õpilastest (2011/2012) (Kogumik „Eesti piirkondlik areng“. Statistikaamet 2012). Praxise koostatud noorteseire aastaraamatu andmetel on ligikaudu 85% lastest huvitegevusega kokku puutunud (Noorteseire aastaraamat 2011. Noored ja noorsootöö. www.noorteseire.ee). Samas puudub konkreetne üleriigiline statistika noorte kohta, kes huvitegevuses ei osale ning selle info kättesaamise muudab keerulisemaks asjaolu, et raskendatud on võimalus leida statistikat noorte kohta, kes osalevad mitmetes huviringides korraga.

„Noorteseire aastaraamat 2012“ toob välja, et huvitegevus Eestis on pikaaegne ja  traditsiooniline. Selles peitub valdkonna tugevus, aga  uute sihtgruppide kaasamise puhul ka nõrkus. ENEBi 2013 aastal koostatud huvikoolide kaardistusest selgub, et paljudel huvikoolidel või huviharidust pakkuvatel organisatsioonidel on kindel väljakujunenud sihtgrupp. On noori, kelle jaoks puuduvad nende vajadustele ja huvidele vastavad tegevused ning noori, kelle jaoks on tavalised huvitegevuse grupid liiga suured või on sealne õpetusmeetod  ebasobiv või koguni vastuvõetamatu.

Noorteseire aastaraamatu 2012 põhjal selgub ka, et põhjused, miks noored huvitegevuses ei osale, võivad olla erinevad. Takistused võivad olla seotud nii noorte endi motivatsiooni ja huvidega, perekondlike ja majanduslike võimalustega, aga ka huvitegevuse kvaliteedi, sisu ja kättesaadavusega noore kodukohas.


Projekti tulemused (seisuga jaanuar 2016)

Projekti teavitustegevustega seotud osalejate arv – 925

Projekti koolitus- ja mentorlustegevustes osalejate arv  – 1465

Projekti (arenguprogrammi) kaasatud uute huvikoolide või teiste huviharidusega tegelejate arv – 77

Huvitegevuses osalenud noorte arv – üle 2500

Projekti jooksul nõustatud perede arv  – 347

Riskinoorte kaasamiseks käivitatud uute piirkondlike huvitegevuste arv – 69

Projekt HUKK-AP kaasas läbi arenguprogrammi ja  partnerite järgmisi kohalikke organisatsioone:

Tartus: Herbert Masingu Kool, Tartu Lastekunstikool, Tartu Kroonuaia Kool, MTÜ Kirepi Mõis, Tartu Loodusmaja, MTÜ Maarja Tugikeskus, MTÜ Tähe Noorteklubi, Tartu Sotsiaalkapitali Arengukeskus, MTÜ ÖÖkull, Anne Noortekeskus, Lille Maja, Puškini kool, MTÜ Sulgpalliklubi Triiton, MTP Jalgpalliklubi FC Tartu, Tartu Autismiühing, SA Teaduskeskus AHHAA, MTÜ Tartu Ujumisklubi,
Tartu Emajõe kool, SA Tartu Päevakodu Käopesa, Tartu Hiie kool, Omanäoline erahuvikool, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Noored Toredate Mõtetega, MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Selts,
MTÜ Tervis ja Sport

Pärnus:
Pärnu Õppenõustamiskeskus, Pärnu Kunstide Maja, Pärnu Kunstikool, Pärnu Linna Spordikool/alates 1. sept Pärnu Spordikool, Pärnu Muusikakool, Pärnu Loodus- ja tehnikamaja/alates 1. sept Pernova Hariduskeskus, Pärnu Vanalinna Põhikool/Pärnu Vanalinna Põhikooli Õpikeskus, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnumaa Rajaleidja keskus, Pärnu Vene Gümnaasium/alates 1. sept Pärnu Tammsaare Kool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium/alates 1. sept Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Ida-Virumaal: Narva Laste Loomemaja, Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus Ulei, Jõhvi Kultuuri- ja huvikeskus, MTÜ Moeteater Glooria, Narva Noorte Meremeeste klubi, Vaivara huvikeskus, Narva Peetri kool, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Paju kool, Narva lastekodu, Kreenholmi Gümnaasium, Vaivara Valla Avatud Noortekeskus, Skaudiklubi „Kajakas”, Kurtna Noortekeskus, Lastepäevakeskus „LAD”, Ahtme kool, Kuremäe klooster

JJ-Street Tantsukooli partnerid: Räpina KOV, Tabivere KOV, Kiviõli KOV, Valga KOV, Värska KOV, Maarjamaa Hariduskolleegium

Arenguprogrammis osalenud huviharidustiimid: Viljandi Huvikool, Porkuni kool, Rae Huvialakool, Ubja külaselts (noortekeskus), Sõmeru KOV, Kehtna Kunstide kool, Harku valla huvikool, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit / Bändilabor, Lohusuu kool, Lohusuu huvikeskus, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Ukraina Kultuurikeskus, Kanutiaia Noortemaja/ MTÜ Huvikoolide Liit, MTÜ Kagu-Eesti Noored, Meremäe Noortekeskus, Pühalepa kultuuri- ja noortekeskus, Nukufilmi lastestuudio

Lisainfo

Juhul, kui Sul on programmi ja selle läbiviimise kohta küsimusi tekkinud, võta ühendust HUKK-AP projektijuhi Kristel Altosaar (kristel.altosaar@archimedes.ee).

[1] Inclusion Strategy of the Youth In Action programme (2007). European Commission, Education and Culture,Youth, Sport ad Relations with Citizen, CJ/05/2007-2-EN, 12.07.

* Projekt HUKK-AP on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“.

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus -ja teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksusteks on  Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist  www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored.

EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga.

EMP ja Norra toetusi antakse aastatel 2009-2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.

Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühiskond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.

ENEB logoENTK logoHTM logoeea grants logo Parnu_logo_RGB_postartu logojj street logovitatiim logo

jmsm

JAGA