ENTK juulikuu persoon

Marit Kannelmäe-Geerts: “Enne kui midagi ütled, siis mõtle, kas see on tõsi, vajalik ja hooliv”

  1. Kus ja kellena töötad ning kui kaua oled praegusel ametipostil juba töötanud? Kui pikk on su varasem noortevaldkonna kogemus – kus oled veel töötanud?SA Archimedeses Euroopa Noored Eesti büroos olen töötanud mõned kuud üle 10. aasta.  Selle aja jooksul olen jõudnud tegeleda põhjalikult Euroopa vabatahtliku teenistusega, noortepoliitika ja sotsiaalse kaasatuse teema koordineerimisega, ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ õppematerjalide arendamisega ja käesoleval hetkel jätkan kaasava noorsootöö koordineerimisega eri projektide toel nt. EMP programmi „Riskilapsed ja –noored“ raames toimuva HUKK-AP projekti ja „Hooliva klassi“ projekti juhtimisega.Enne ENEBisse tulemist olin seotud Huvikeskus KULLO teatriringi tegemistega, kust ka kunagi ise osa võtsin. Hiljem aitasin kaasa tundide korraldamisel ja läbiviimisel. Veel mitmeid aastaid peale ENEBisse tööle minemist olin Karepa teatrilaagri korraldusega ja laagrikasvataja tööga seotud.  Enne ENEBi tööd olin seotud ka kahe sõbraga loodud MTÜ tegemistes. Tänu sellele on mul ka endal mitme programm Euroopa Noored projekti osalemise või korraldamise kogemus. Ülikooli õpingute vahepeal käisin Hollandis Euroopa Vabatahtliku Teenistust tegemas, mille käigus aitasin nii ühe noortealgatuse projekti kui ka koolitusprojekti läbiviimisel kaasa. Lisaks olen olnud osaleja ja korraldaja mitmel noortevahetusel. Seega olen väga hea näide sellest, kuidas nii huvihariduses kui rahvusvahelises noorsootöös osalemine teeb lahti järjest põnevamaid uksi. Kokku panustan noortevaldkonnas umbes 13. aastat. Jooksvalt olen tegutsenud ka noortevaldkonna koolitajana ja uue väljakutsena panustan eelmisest aastast noorte vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegemistesse.
  2. Mida ja kus oled õppinud?Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö bakalaureuse õppe ja mõned aastad peale seda õppisin Hollandis, Utrechti Ülikoolis sotsiaalpoliitikat ja omandasin magistrikraadi. Lisaks siis muidugi samaväärselt olulised õpikogemused mitteformaalse õppe kontekstis.
  3.  Milles seisneb Sinu igapäevane töö? Kirjelda oma tüüpilist tööpäeva?Käesoleval hetkel on kaheks kõige ajamahukamaks tööks projektide HUKK-AP ja Hooliv klass tegevused. Tavalise tööpäeva veedan Kadrioru kontoris koos kolleegidega. Lisaks saan nüüd järele mõeldes öelda, et minu kõik tööpäevad on veidi erinevad, olenevalt, mis sellel hetkel käsil on. Juhul kui tegelen mõne suurema kontseptsiooni väljatöötamisega, siis toimub mitmeid koosolekuid ja arutlusi kolleegide ning koolitajatega. Lisaks otsin juurde materjale, mida saaks vajadusel kasutada. Kui käsil on koolituste korraldamine, siis on pigem palju e-kirja teel suhtlemist ja koostööd kolleegidega, kes meie büroos koolitusi korraldada aitavad. Aegajalt tekib tavalise tööpäeva keskel vajadus kommenteerida või analüüsida mõnda valdkonna olulist arengut või anda tagasisidet teiste koostööpartnerite mõtetele. Mõnel päeval on käsil artikli kirjutamine ja siis püüan pigem kolleegidest kuni kirjatöö valmimiseni eemal olla, mida minu nurgatagune kontorituba hästi võimaldab. Lisaks toovad minu igapäevased tööülesanded kaasa ka piisavalt palju administratiivset tööd, nii eelarvete kui ka aruannete näol. See osa tööst on samuti üsna igapäevane ja kuulub ühe tavalise tööpäeva hulka. Meeleolukamad tööpäevad toimuvad koolituste ja muude väljaspool bürooruume aset leidvate tegevuste raames. Viimane mõnus suvine tööpäevapoolik olin Kloogaranna laagris, et vaadata koos koolitajatega, kuidas projekti „Hooliv klass“ tegevused seal kõige paremini toimuda võiksid.
  4.  Mis valmistab Sulle töös kõige suuremat rõõmu?Tulemused ja muutus, mida olen saanud 10. aasta jooksul piisavalt tunda, et uskuda sellesse mida koos teistega oma töös teen. Tagasiside saamine inimestelt, keda minu tegemised on töös või ka väljaspool tööelu mõjutanud. Mulle meeldivad ka võimalused, millega saan valdkonnas õpitud ja kogetud teadmised anda mingist teises vormis valdkonna arengu eesmärgil tagasi. Suur au ja väljakutse oli panustada Tallina Ülikooli TPSi töösse noortepoliitika ainet andes. Rõõmu valmistavad ka kolleegide ja koostööpartnerite kordaminekud. Üks oluline põhjus, miks ma nõnda kaua olen selles valdkonnas töötanud, on inimesed, kellega koos töötan ja kellelt jätkuvalt midagi uut õppida on.
  5.  Kui oleksid haridus-ja teadusminister, siis mis oleks esimene asi, mida Sa noortevaldkonna arendamiseks teeksid?Aitäh pakkumast, aga hetkel tundub mulle, et nende teemade arendamiseks, mida valdkonnas oluliseks pean, panustan ma juba praegu oma töös.  Arvan, et olulised arengud valdkonnas toimuvad selle töö tulemusena, mida tehakse valdkonnas igapäevaselt igal tasandil. Seega iga isik ja organisatsioon peaks analüüsima ja arvestama seda mõju, mida oma tegevustega kaasa toob.Kui aga mõelda, et mis oleksid need teemad, millega ma esmalt tegelema hakkaksin, siis arvan, et eks need ikka samad teemad ole, millega ma praegu toimetan. Kaasav noorsootöö, selleks, et noorsootöö oleks avatud võimalikult suurele hulgale eri vajadustega noortele. Lisaks kindlasti ka valdkondade vaheline koostöö, nii formaalhariduse ja mitteformaalse hariduse ühiste eesmärkide rõhutamine ja sotsiaal- ja noortevaldkonna ühistele sihtgruppidele ühiselt eesmärgistatud ja koordineeritud tegevused, et aina vähem oleks paralleelselt tegutsemist ja rohkem ressursisäästliku ning eesmärgipärast noortekeskset otsustamist ning tegutsemist. Hea on näha, et kõike seda on juba  nüüd rohkem ja rohkem märgata ning ei pea ootama, kuni mina haridus- ja teadusministriks saan.
  6. Mida pead enda tööalaseks suurimaks kordaminekuks?Sellest ajast kui ma ise otsesemalt noortega töötasin, on kordaminekuks kindlasti see, et näen ja olen nende enda sõnul kuulnud, mida meie ühiselt tehtud tegevused nendele tähendasid.  ENEBis tehtud töö suurimateks kordaminekuteks on suuremas pildis see, et ma näen nende oluliste teemade juurdumist valdkonnas, mida meie organisatsioon on läbi aastate oluliseks pidanud: mitteformaalse õppimise väärtustamine, sotsiaalne kaasatus, noorte kodanikuaktiivsuse toetamine igal võimalikul viisil, rahvusvahelistumise väärtustamine jpm. Lisaks olen uhke, et olen saanud aidata kaasa meie valdkonna häälekandja ellukutsumisele ajakirja MIHUS kujul. Panustamine „Kaasava noorsootöö käsiraamatu“ valmimisse. Erinevate projektide ja koolituste vormis on neid kordaminekuid kindlasti veel ning loodan, et minu karjääri tipphetked on ikka veel tulemas.
  7. Mis on Sinu arvates noorsootöötaja kolm kõige olulisemat omadust?Elukestev õppimisvõime, avatus erinevustele ja mitmekesisusele ning loovus oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid igapäevatöös kasutusele võtta.
  8. Kui mõtled oma töövaldkonna peale, siis millised on soovitused, mida noortele annaksid? Aga noortega töötajaile?

    Käesoleval hetkel, arvestades aastaaega, siis soovitaksin kõigil korralikult puhata. Puhanud meelega läheb ka töö ja õppimine kergemini. Olen oma hetkel käesoleva tööülesande tõttu mõju hindamise lainel ja üks lause, mis mulle on meelde jäänud viimasel ajal loetust on see, et „enne kui midagi ütled, siis mõtle, kas see on tõsi, vajalik ja hooliv“. Arvan, et oma igapäevases tegemistes ja ütlemistes, peaks nii noored kui ka noortega töötavad inimesed aegajalt peatuma ja mõtlema sellele mõjule, mis endaga kaasa toome.

Allikas: http://www.entk.ee/persoon

JAGA