Kaasav huviharidus kasvatab hooliva ühiskonna

01. November 2014

Märkasin kuulutust, mis kutsus lapsi kendot õppima, ja see kõnetas mind. Kuulutuses oli kirjas, et kendo on turvaline võitluskunst –turvalisem kui koduõues peetud mõõga –või kepivõistlused. Samas on kendos olemas kõik klassikalise Jaapani võitluskunsti printsiibid, mis arendavad häid omadusi ja aitavad konflikte ära hoida.  See on ka põhjus, miks Jaapanis vanemad lapsi kendosse panevad. Mitte selleks, et nad õpiks pelgalt mõõgaga võitlema, vaid et neist kasvaksid head inimesed. Noorest hea ja hooliva inimese kujundamine peaks olema iga huviala puhul peamine eesmärk. Kui see lähtekoht on paigas, saab edasi minna erialaste teadmiste ja oskuste arendamisega.

Huviharidus on jätkuvalt Eesti kõige populaarsem noorsootöö vorm. Eelmisel aastal osales huvihariduses 80 441 noort (noorteseire aastaraamat). Seetõttu on huviharidusel potentsiaali luua muutusi paljude noorte eludes ja ka ühiskonnas. Huviharidus on pikalt püsinud ja väärtustab traditsioone ning selles peitub nii valdkonna tugevus, aga ka nõrkus uute noorte kaasamise osas.

Riskinoored huviharidusse

Just selle nõrgema omaduse parandamise oleme omale SANAs (Sa Archimedes Noorteagentuur) eesmärgiks seadnud koos  „Huvikoolide kaasamise –ja arenguprogrammiga“ (HUKK-AP). HUKK –AP loodi sihiga leida ja jagada neid tugevusi, mis peituvad huvihariduses lisaks erialastele (olgu see kunst, muusika, sport või muu valdkond) pädevustele. Seda selleks, et Eesti huviharidus Eestis vastaks noorte vajadustele ja suudaks kaasata erineva taustaga, sh riskinoori. Koostöös projektipartnerite (Pärnu LV, Tartu LV, MTÜ Urban Style // JJ Streeti tänavatantsukool ja MTÜ VitaTiim) ja arenguprogrammis osalevate huviharidustiimidega üle Eesti töötame välja ja jagame häid näiteid kaasavast huviharidusest ning seda toetavatest süsteemidest.

Kaasav huviharidus toetub põhimõttele, et kõikidel noortel on potentsiaali olla loovad ja andekad, kuid kõigil puuduvad võimalused oma huvi avastamiseks ja sellega tegelemiseks. Huviharidusse sisenemiseks on vaja luua huvidel põhinevad võimalused ning toetav ja hooliv keskkond, mis ei sõltu sellest, kui tublilt noor erialaselt edeneb. Sarnase lähenemise vajadusest muusikakoolides kirjutab ka Virgo Sillamaa septembrikuu Sirbis: „Muusikakoolide ülesanne peaks olema pakkuda võimalikult paljudele huvilistele mitmekesist ja valikurohket muusikaõpet, mille peamine eesmärk on anda võimalus veeta muusika keskel kvaliteetaega ning saada elamusi, mida musitseerimine võib pakkuda ükskõik kui nappide oskuste juures“.

Esimesed edulood

Lühikese ajaga on näha positiivseid arenguid nii noorte kui organisatsioonide tasandil, mis annab julgust eesmärgi suunas edasi pingutada. Näiteks kirjeldab projektis osalev organisatsioon muutust, mis on toimunud pärast HUKK-AP projektiga liitumist. Puuetega noorte arengus toimus suur hüpe kui nad hakkasid tegutsema ühises huviringis koos teiste noortega.  Peab lisama, et tegevus koos erivajadusega noortega on arendav ka nn tavanoortele, sest kasvatab oskust mõista erivajadusega inimest.

Programmi raames on huvihariduses osalemise võimalustega tutvunud ja huvitegevustes osalenud ligikaudu 350 noort. Riskinoorte kaasamist toetavates koolitustegevustes on osalenud üle 200 huvihariduses töötava inimese. Olulise vahepeatusena toimub 2014. aasta novembri lõpus Meetodimess, et valdkonnas töötavad inimesed saaksid jagada praktikaid erinevatest meetoditest ja lähenemistest.

Marit Kannelmäe -Geerts.

JAGA