Kuidas õppida kokakunsti?

Millal sa viimati midagi õppisid? Seda küsimust kuuldes hakkab vastaja ­enamasti kõigepealt mõtlema oma ­viimasele koolile – miskipärast kipub olema nii, et väljaspool kooli õpitu, eriti see, mille eest kelleltki hinnet ning ­sageli ka tunnistust ei saa, jääb justkui märkamatuks. Miks see nii on?

Ometi pole ju miski, mida oled õppinud, tähtsusetu. Oskad rulaga sõita, leiba küpsetada, kala püüda, mööblit kokku panna, internetis plakatit kujundada? Kõik need on elus kasulikud ja kasutatavad oskused.

Õppimist ongi kolme sorti: formaalne, informaalne ja mitteformaalne. Paljusid asju on võimalik õppida kõigil kolmel viisil. Võtame näiteks kokakunsti. On võimalik minna kutse­kooli, läbida õppekava ning saada kokaks. Nõnda omandatakse söögitegemine formaal­õppe kaudu. Seda õppimisviisi iseloomustab eesmärgistatus, koolikeskkond, lähtumine õppekavast, mida järgivad vajaliku erialase kvalifikatsiooniga õpetajad, ning õpiprotsessi hindamine.

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on formaalõpe teatud vanuses kohustuslik. Kokakunsti saab aga õppida informaalseltki – pereliikmetelt, tuttavatelt, sõpradelt. Selline õppimine toimub igapäevaelu käigus, justkui möödaminnes ja eesmärgistamata. Üldjuhul me ju ei mõtle, et aiapeol õpime grillimist, kuid ometi on nii mõnedki meist pannud just seal kõrva taha hulga vajalikke nippe. Palju on neidki, kelle parimad retseptid ja nipid on saadud hoopis emale või vanaemale köögis seltsiks olles.

Samuti on võimalik söögitegemist õppida kokandusringis, mõnel kursusel või noortekeskustes. Sellisel juhul on see mitteformaalne õppe, mis nagu formaalõpegi on eesmärgipärane ja teadlikult ette võetud, kuid täiesti vabatahtlik. Tähtsal kohal on õppe paindlikkus, individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal ning õppijast lähtumine. Õpitakse keetma-küpsetama just seda, mida soovitakse, ning leitakse aeg ja lähenemine, mis on osalejatele sobivaim.

Noorsootöö väärib märkamist

Mitteformaalset õpet kasutatakse palju noorsootöös – juhendajate käe all noortekeskustes ja -ühingutes, huvikoolides, laagrites-malevates jm. Kui jätkata kokakunstinäitega, siis selles õpivormis saab noor peale söögitegemisoskuse aimu ka näiteks planeerimisest: milline kokkamisaeg osaleda soovijatele sobib, mida on vaja valmis osta. Üheskoos tuleb otsustada, mida soovitakse valmistada ja kes millise töölõigu eest vastutab.

Nii õpitakse kompromisside tegemist ja meeskonnatööd. Kui valmistamiseks valitud roog pärineb mõnest teisest kultuurist, tekib hea põhjus sellegagi lähemalt tutvust teha. Kui aga otsustatakse küpsetada midagi näiteks sügislaadal müümiseks, lisandub küpsetamisoskusele veel üksteist toetava ettevõtlikkuse ja arvutamisoskuse arendamine. Taas kõik elus kasulikud oskused, mis otsapidi toetavad formaalhariduses järgitavaid õppekavasid ja koolis õpitavat.

Küll oleks hea, kui noorsootöö tegevuste kaudu õpitut laiemaltki märgataks ja üha enam mõistetaks, et ei õpita vaid koolipingis õpetaja valvsa pilgu all. Mujal õpitu võiks olla võrdväärne koolitunnis õpituga.

Mõnikord on seda juba ka tehtud. Näiteks Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogramm Erasmus+: Euroopa Noored projekti “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?” puhul, mis tõi ühisteks aruteludeks kokku noored, ettevõtjad ja poliitiliste otsuste tegijad. Üheskoos kaardistati Jõgevamaa omavalitsuste ja noorte ootused ettevõtlusele, otsiti võimalusi ettevõtliku mõtteviisi arendamiseks ning noorte ettevõtlusega alustamise toetamiseks.

2014. aasta suvel ja sügisel projektist täismahus osa võtnud Jõgevamaa gümnaasiumi noored said oma panuse eest õppekava osaks oleva valikkursuse arvestatud ja nii oli nende õppekoormus järgmisel kooliaastal ühe aine võrra väiksem.

Väärtustagem mitmekülgset õppimist!

Lähenevat kooliaasta algust ja pidevalt jutuks olevat koolilaste liialt suurt õppekoormust silmas pidades tundub selline lahendus igati järeletegemist väärt. Oleks ju abiks, kui muusikakoolis õppiv noor oleks kooli muusika­tundidest vabastatud, väitlusklubis silma paistnud õpilane saaks arvestusliku hinde ühiskonnaõpetuses ning näiteks noortekeskuses loodusringi vedav üheksandik bioloogias.

Õnneks on nii mõnedki haridusasutused leidmas ja kasutamas võimalusi, kuidas arvestada koolitöös ka väljaspool õppetunde õpitut. Loodetavasti toob algav kooliaasta veelgi enam selliseid noorsootöö ja kooli koostöökohti, mis väärtustavad mitmekülgset õppimist. Seniks tasub aga kõigil mõelda, kuidas oma oskusi arendada – võimalusi jagub!

Autor: Nele Mets
Allikas: Õhtulehe lisaleht

JAGA