Eriline noor kunstnik joonistab üheksaid ja miksleid

28. January 2016

Oma isikunäitusega üles astunud 13aastane koolipoiss Aleksander Kaljola joonistaks meelsasti hommikust õhtuni, tema lemmikud on robotid ja müstilised olevused.

Erivajadusega Aleksander on loonud oma fantaasiamaailma, mida saab näha Pärnus Villa Artises avatud näitusel “Mikslid, üheksad ja lakkujad”.

Poisi joonistustel seiklevad inimlaadsed olevused, kes võitluses hea ja kurja vahel on alati heade poolel. Üheksad kujutavad endast veidraid numbrikujulisi tegelasi, kes istuvad mõnel pildil krokodilli, elevandi ja hobuse seljas. Mikslid aga on robotid, kes koosnevad arvutiikoonide suurendamisel saadud piksliruudukestest. Salapärased lakkujad on üheksate sõbrad. Osa tegelasi on tiivulised nagu inglid või draakonid, mõni kujutab jumalat.

Andeka lapse töödest koostas näituse tema õpetaja Pärnu kunstikoolist Tiiu Leis, kes Aleksandriga on üle kahe aasta individuaalselt tegelnud.

“Mind võlus tema joonistuste erilisus ja filosoofiline mõõde, tema maailm on väga omapärane ja tal on iga asja kohta seletus,” tunnustab õpetaja Aleksandri loomingut. “Aleksander kopeerib küll sageli multikategelasi, aga see on osa õppimisest. Isikliku tunnetuse tekkimine on tuleviku küsimus.”

Aleksandri kirg joonistamise vastu avaldus juba lasteaias ja praegu ei jõua vanemad pojale ostetud paberikilode üle enam arvet pidada. “Nädalas 40 lehte A4-paberit täis joonistada pole talle midagi erilist,” räägib noormehe isa Erik Plastunov. “Ta joonistaks ööl ja päeval, vahepeal vaatab arvutist pilte, joonistab arvutis või uurib telefonis fotosid, mis ta ise on oma joonistustest teinud.”

Isa sõnutsi saab poiss inspiratsiooni Cartoon Networki multifilmidest ja arvutimängudest, mille tegelasi ta sageli joonistades kopeerib. “Kasse, lilli ega liblikaid ta ei joonista, otsib ikka arvutist motiive,” ütleb isa.

Aleksandrit köidab legomaailmgi ja tema toas leidub kõikjal konstruktoriklotse. Poiss teab, et Lego tehastes töötab inimesi, kes saavad palka teemade ja tegelaste väljamõtlemise eest. Aleksander tegeleb tegelaste väljamõtlemisega iga päev ja legovabrikut ja võtit, mis tehase uksed avab, märkab tema piltideltki.

Kunstikooli jõudis Pärnu Kuninga tänava põhikooli erivajadustega laste klassis õppiv poiss oma õpetajate soovitusel.

Leisi meenutust mööda polnud Aleksandriga algul sugugi lihtne. Poiss ei vaadanud kellelegi silma ega tahtnud suhelda. Teda häirisid kõrvalised helid, kuid ta ise illustreeris oma lahingustseenide joonistusi valju jaapanikeelse jutu ja tulistamishäältega, mida oli multikatest kuulma harjunud. Kuna poiss tahtis kogu aeg joonistada, juhtus, et tunni algust oodates kattis ta oma tegelaste kujutistega vanemate rühmade laste pilte.

Praegu käib noormees kunstikoolis rõõmuga ja on sealt sõbragi leidnud. Poiss vaatab kaaslastele otsa, naeratab ja arutab sõbraga asju. Kui varem sehkendas Aleksander iga lehe nurka väikese motiivi ja nõudis järgmist paberit, siis nüüd suudab ta joonistustega kogu lehe täita.

Kõige rohkem armastab Aleksander joonistada hariliku pliiatsi ja musta markeriga. Kui Leis talle värvilisi viltpliiatseid pakkus, tegi poiss algul vaid paar värvilist täppi oma kangelaste nägudele, kuid praegu kasutab värve meelsasti.

Enne oma näituse avamist oli poiss väga elevil ja joonistas aina pidutsevaid inimesi, kuid sündmuse kätte jõudes eelistas näitusesaali nurka hoida, samal ajal kõike hoolega silmas pidades.

Leisi sõnutsi areneb poiss pidevalt ja joonistab nüüd juba muid asju, näiteks proovib kujutada emotsioone. Üheks sujuva koostöö tingimustest peab ta eelkõige lapse kuulamisoskust.

“Sellele poisile ei pea midagi üle kordama. Kui olen midagi mokaotsast maininud, paneb terane tegelane seda otsemaid tähele ja reageerib sellele oma töödes,” nimetab Leis Aleksandri edu võtme.

Eriline poiss mängib oma pildil toimuva füüsiliseltki õpetajale ette: aeg-ajalt hakkab ta häälitsema ja joonistatut imiteerima. “Seda võib pildi sisse minekuks nimetada, aga mina ristin selle hoopis pildi seest tulemiseks,” kommenteerib õpetaja. “Mida paremat võiks oma maailma kapseldunud lapsele soovida?”

Villa Artises näeb Aleksandri fantaasiapilte veebruari lõpuni.

Projekt HUKK-AP

Aleksander tuli kunstikooli projekti HUKK-AP (huvikoolide kaasamise ja arengu programm) raames, mis võimaldab riskinoortel ja haridusliku erivajadusega õpilastel huvihariduse kaudu eluks paremini valmistuda.

Projekti eesmärk on muuta huviharidus riskinoortele senisest kättesaadavamaks. Pärnus oli projekti põhisuund moodustada huvikoolides hariduslike erivajadustega õpilaste väikerühmad ja pakkuda neile individuaalõpet.

Töö erivajadustega lastega käivitus 2014. aasta sügisel. Tegevusse haarati kokku ligemale 150 last, kes varem olid ringide tööst pea täielikult kõrvale jäänud.

Projekti rahastab Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm “Riskilapsed ja -noored”, mille viivad ellu haridus- ja teadus-, justiits- ja sotsiaalministeerium.

Avaldatud ajalehes Pärnu Postimees 28. jaanuaril 2016.a

Loo autor: Karin Klaus

JAGA