19.07.2019
Jaga:
Sel aastal alustasin oma tööd Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juhina ning üheks minu tööülesandeks on esindada Eestis elavate noorte arvamust erinevatel rahvusvahelistel sündmustel. Kuidas ma täpselt Leetu sattusin ning mis ma seal tegin, saate teada sellest väikesest loost.
Kõik algas siis kui mind kutsusti tegelema Euroopa Noortedialoogi projektiga. See oli minu jaoks absoluutselt uus maailm ja tase, sest varasemalt keskendusin ma kohalikele kogukonnaprojektidele. Märtsi lõpus käisin Rumeenias noortekonverentsil, kus tutvusin Euroopa Liidu liikmesriikide noorte esindajatega ning ühe vestluse ajal sain teada, et juunis korraldatakse Leedus Ida-Partnerluse foorumit. Minu jaoks ei tähendanud see sõna sel hetkel eriti midagi. Pean tõdema, et tegemist on kuue Nõukogude Liitu kuulunud riigi poolt loodud organisatsiooniga, kuhu kuuluvad Armeenia, Azerbaidžan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Minu sees tekkis kohe mõte, et võiks haarata võimalusest ning laiendada oma silmaringi, tutvudes lähemalt seni teadmata ühinguga.
Täitsin SALTO lehkeüljel avalduse, sain kinnituse ning 17. juunil lahkusin Eestist eesmärgiga arutada Euroopa Liidu ja ümbritsevate riikide väljakutseid. Veel enne konverentsi algust olin vaimustuses, ootasin põnevusega, mis see üritus võib endaga kaasa tuua. Ligi 250 osalejat 24 riigist tulid neljaks päevaks kokku, et jagada noorte arvamust kriitilise mõtlemise, meediapädevuse ja aktiivse osalemise kohta ning koostada strateegilisi muudatusettepanekuid Ida-partnerluse kõrgetasemelise tipp-poliitikute aruteludeks, mis leivad aset 2020. aastal.
Üheskoos arutasime, kuidas seista propaganda vastu, kontrollida fakte, eristada libauudiseid. Peale seda tutvusime noortevaldkonna initsiatiividega. Pakkusime välja lahendusi, kuidas kiirendada noorte algatuste elluviimist, tuua lisaväärtust ning suurendada kaasatavate ja kasusaavate noorte arvu. Igal osalejal oli võimalus valida erinevate töörühmade vahel ning jagada oma mõtteid vastavalt huvidele ja töökogemusele.
Tänu sellele foorumile suutsime edendada arutelusid ja ühtsust Euroopa Liidu ja Ida-partnerluse piirkonna delegaatide vahel noorte vajaduste ja noortepoliitika valdkondades. Käesolev konverents lõi sõbraliku atmosfääri, mis edendas kogemuste vahetamist erinevate organisatsioonide ja asutuste vahel.
Õpiränne ei tähenda ainult aktiivset kuulamist ja õppimist – meelelahutus on iga noortevaldkonna ürituse lahutamatu osa. Meelelahutuslike ürituste kaudu saab laiendada oma sõprade ja potentsiaalsete partnerite võrgustikku, üheskoos mitteformaalses keskkonnas arutada projekte või algatusi. Leedu korraldajad panid eritähelepanu õhtusele programmile. Igaühel oli võimalus mängida golfi, külastada Vilniust, vaadata tuleshow’d ja lennata kuumaõhupalliga. Huvitav on see, et esimest korda oma elus mängisin golfi kutselise treeneriga ning lendasin õhupalliga. See aga tähendab, et õpiränne loob unustamatu mälestusi terveks eluks.
Tagasi kodus olles meenutan rõõmuga neid nelja päeva Leedus, mille veetsin suurepäraste inimestega Euroopa erinevatest paikadest.
Kokkuvõtes soovin julgustada neid, kes ei ole veel end välismaal täiendamas käinud. See on unikaalne võimalus panna end proovile ning õppida midagi uut. Ei mängi rolli kui hästi räägite inglise keelt või kas olete piisavalt kompetentne. Iga inimese arvmus loeb ning erinevate taustaga noorsootöötajad ja õpetajad rikastavad konverentsi sisu. Igaüks leiab enda jaoks vajalikku, mida saab reaalselt oma töös rakendada.
Aivar Kamal, Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht ja “Euroopa Noortedialoogi” projektijuht