NEET-noortest Eestist Indiani

15. November 2019

22.-26.oktoobril 2019 osalesin rahvusvahelisel konverentsil “On track 3 – Different youth work approaches for different NEET situations” Istanbulis, Türgis. Minu osalemist toetas SA Achimedes Noorteagentuur.

Konverents viis kokku 94 spetsialistiga 30 riigist, kes kõik otsisid vastuseid küsimustele, kuidas toetada NEET-noori ja nende osalust hariduses ja tööelus. Oma isiklikke lugusid olid tulnud rääkima noored Lätist, UKst, Rumeeniast jne. NEET-noorte töös meetodeid ja praktikat jagasid esitlustena mitmed organisatsioonid. Kolme päeva aruteludest jäid kõlama mõtted, et spetsialistidena vajame aega ja NEET-noored vajavad aega, et selgusele jõuda, mis on tema elu plaan ja kuidas seda saavutada. Töös NEET-noortega ei saa olla tulemuseks kiired lahendused. Me vajame kogu maailmas veel rohkem spetsialiste, kes jaksaksid piisava tähelepanuga noortega töötada. Olgu siinkohal välja toodud Eesti praktika kõrvale India olustik, kus 30% noortest on NEET-staatuses ehk 165 miljonit ning Indias on võetud arvestuseks, et spetsialist jõuab maksimaalselt töötada neist 100 noorega ehk siis vajab India miljoneid spetsialiste. Sarnaselt Indiale on ka meil töökoormus ühe spetsialisti kohta suurem kui  tulemuslik töö seda eeldaks.

Konverentsil arutleti elu kiire muutumise üle. Tänapäeval ei tehta äriplaane 50 aastaks, isegi 10 on juba palju, sest ühiskond ja tegutsemisviisid muutuvad nii kiiresti. Sellises muutustest kiires ühiskonnas peavad olema inimesed valmis paremini oma elu ise juhtima, olema ise oma elukarjääri eestvedajad. Vajadus on ümberõppele, uute oskuste omandamisele, et paremini kohanduda. Kiiremat kohandumist tagavad oskused enesejuhitud õppimiseks.

Diskrimineerimine. Valusalt puudutava ettekande tegid nii Indiast pärit orb, kes on lapsendatud Rumeeniasse kui ka pime noorsootööga seotud ametnik Türgist. Noorsootöötaja roll on kindlasti märgata, ennetada ning vältida igasugust diskrimineerimist, nii otsest kui varjatut. Paljude noorte võimalused jäävad selle taha, et alati ei ole talle tema unistuste teekond kättesaadav. Noorsootöötaja on see eriline filter ühiskonna ja noore vahel, kes aitab nendest takistuste läbi saada. Jagati ka mõtet sellest, et isegi kui Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalused on NEET-noortele avatud ja soodustatud, siis teekond nende võimalusteni on tugevalt siiski toetatud noorsootöötaja poolt, sest noorel endal asjaajamiseks jääb teadmisi ja oskusi väheks.

Külastasime ka erinevaid asutusi ning mina sattusin Türgi organisatsiooni INGEV, kes tegeleb ettevõtluse toetamise ning pagulaste temaatikaga. Selgus, et 71% Türki saabunud pagulastest on lapsed ja noored ning seetõttu on lahenduste leidmine pagulaste olukorrale tugevalt seotud lastega ja noorsootööga.

Konverents oli tugevalt kantud mõttest, et meie noorsootöötajatena loome noorte jaoks narratiive, lugusid ja teekondi, mis aitavad neil ära tunda oma tee. Me ei paku neid teekondi välja, vaid  loome kujutluspilte erinevatest lahenduskäikudest, tutvustame noorele teda ümbritsevat maailma. Oleme isutekitajad muutuse ja edasiliikumise suunal.  

Võtsin endaga kaasa arvukalt kontakte edasisteks ühistegevusteks, mõtteid, mida rakendada oma töösse ning taas tunnetuse, et kogemuste vahetuseks tuleb vaadata maailmas laiemalt ringi, et märgata uusi perspektiive ka meie tööks siin Eestis.

Kerli Kõiv

NEET-noorte tugiteenuse kvaliteedijuht

JAGA