18.12.2019
Jaga:
19.-21. novembril toimus Prantsusmaal, Strasbourgis esimene rahvusvaheline Euroopa kodanike haridusfoorum (ing. k. – Edu4Europe: Education for European democratic citizenship forum), kus osales 98 inimest 26-st riigist. Mitmed osalejad saabusid juba 18. novembril ja neid tervitati tutvumisõhtuga Strasbourgi imelises noortekeskuses. Õhtu möödus võrgustiku loomisega ehk läbi seltskonnamängude õpiti üksteist tundma.
Eestist osalesid koolitusel Sille-Kadri Simer, Maria Rahamägi ja Karmen Klaassen.
I päev – 19.11
Päeva esimeses pooles oli fookuses demokraatia. Arutleti teemal, mida tähendab demokraatia inimeste jaoks. Kas Euroopas on demokraatia kriis? Kas noored soovivad elada demokraatlikus riigis või otsivad alternatiivseid valitsemisevorme? Emotsioonid olid laes ja diskussioonid olid tulised.
Päeva teises pooles sai tutvuda erinevate projektidega, mille osalejad olid enne sündmust välja valinud ja ennast registeerinud. Sille-Kadri osales Itaalia projekti “Promemoria Auschwitz” tutvustusel. Tegemist on algatusega, mis viib iga aasta 2500 itaalia keskkooli noort Poolasse, Auschwitzi koonduslaagri muuseumisse, et anda traagilisele ajaloolisele sündmusele rohkem visuaalset õpet ja luua emotsionaalset sidet. Projekti elluviijad usuvad, et ainult faktidest, presentatsioonidest ja raamatutest ei piisa, et mõista holokausti tõsisust. Inimestel on vaja lugusid, millel on kindel narratiiv. Kohapeal olles tekib õpilastel emotsioon ja sügavam arusaam ajaloost.
Märksõnad: interktiivne õpe, loovkirjutamine, rollimängud, videomängud, töötoad
Päeva tsitaat:”Ajalugu ei kordu, vaid tihti riimub” – Mark Twain
Huvitav idee: “Vihapüramiid”: kuidas eelarvamusest saab genotsiid?
Päeva lõpetuseks käis Sille-Kadri praktilises töötoas, kus tutvustati Rumeenia projekti “Protestiv kodanik”. Projekti elluviijad soovivad, et noored teeksid omavahel rohkem koostööd ja osaleksid poliitika kujundamisel. Kuidas see toimib? Läbitakse 8 etappi, mis algab kohalikul tasandil probeelmi valikuga ja lõppeb presentatsiooniga parlamendis või linnapea kabinetis.
Märksõnad: kaasav haridus, poliitika kujundamine, koostöö
Päeva mõte: Ülesande lahendamise viis ei ole oluline, vaid tähits on lõpptulemus. 5+1 on sama mis 7-1.
Huvitav idee: 8 sammu klassiruumist parlamenti
II päev – 20.11
Teise päeva fookuses oli kodakondsus. Arutleti järgnevatel teemadel: Mis on kodakondsus: kuulumine kommuuni? Staatuse sümbol? Kultuuriruumi jagamine? Kas kodakondsus on kõigile kättesaadav? Kas eurooplastel on suuremad privilleegid võrreldes sisserändajatega?
Päeva teises pooles toimusid töötoad, kus kõik said jagada oma kogemusi, diskuteerida antud teemal ja lahendada ülesandeid. Töötoad olid ka eelnevalt osalejate poolt väljavalitud. Sille-Kadri osales “Noorte idenditeet ja kuulumine” töötoas. Käitleti teemasid nagu identiteet (seesmine ja väline), kuuluvustunne ja eneseteadlikus. Töögrupiga jõuti järeldusele, et kultuuriline identiteet ja kuuluvustunne muutub ajas, kui inimesed reisivad ja/või kolivad. Meil on tekkinud nn “globaalsed kodanikud”.
Märksõnad: kodakondsus, kuuluvus, identiteet, eneseteadlikus, multikuuluvustunne, meedia, poliitika, ränne, perekond, noored
Päeva mõte: Inimesel võivad eksisteerida samaaegselt väärtused, mis on omavahel konfliktis
Huvitav idee: raamatu soovitus Tara Westover “Educated” (2018)
Päeva lõpetuseks osales Sille-Kadri “Noored kui võtmekujundajad haridusstrateegia loomisel ja muutmisel” töötoas. Kaardistasiti ära murekohad, mis puudutab noorte kaasamist poliitilistesse protsessidesse.
Märksõnad: noored, otsustajad, poliitika, rahastus, koolitus, oskused, indikaatorid
Päeva mõte: Kuidas leida enda häält, et diskussioonis osaleda?
Huvitav idee: Kas väljakutsed on üle Euroopa sarnased?
III päev – 21.11
Viimane päev oli lühike ja algas aruteluga Euroopa teemadel. Mis on Euroopa: riigid? abstraktne kontseptisoon? väärtustesüsteem? Milline on Euroopa aastal 2050? Palju erinevaid arvamusi ja huvitavaid teema püstitusi. Pärast viimaseid disukussioone võeti foorumis õpitu kokku ja osalejad lahkusid uute kontaktide, kogemuste ja ideedega.
Märksõnad: Euroopa, Euroopa Liit, kodakondsus, demokraatia kvaliteet, noored, poliitika
Päeva mõte: Haridus iseenesest ei lahenda probleeme, kuid haridus saab luua võimalusi noortel osaleda otsutusprotsessis, et kujundada parem tulevik
Huvitav idee: “Kompetentsuse mudel”
Maria Rahamägi õppis konverentsi jooksul, mida demokraatliku kodaniku haridus üleüldse endast kujutab – nimelt on eesmärk teadvustada ja õpetada demokraatlikke väärtusi ning tugevdada kodanikuühiskonda Euroopa riikides ja meie lähikonnas. Kuigi Eestis on neid teemasid ühiskonnaõpetuse raames kaetud, oli põnev kuulda, et mõnedes riikides nendele teemadele enam fookust pannakse.
Sessioonide käigus jätsid Mariale sügavaima mulje töötoad ja arutelud, mille raames hakkas paremini mõistma teiste riikide haridussüsteemide ja demokraatliku kodanikuhariduse väljakutseid paremini. Lisaks oli Marial hea meel, et teemat Edumusega seostades tekkis huvi ka tema algatuse vastu ning nähti potentsiaalset ühisosa.
Lisaks sessioonide raames saadud teadmistele olid Maria jaoks veel suurema väärtusega arutelud teiste osalejatega nii kitsamalt kui ka laiemalt haridussüsteemi väljakutsete teemadel. Edumuse algatus tekitas ka teistes osalejates huvi, sest kuigi palju oli teoreetilistel teemadel arutelu, siis Edumuse näol on tegemist konkreetse programmiga, mida saab teistes kogukondades rakendada.
Korraldusliku poole pealt jäädi projektiga rahule, kuigi üldiselt nõustuti, et osalejate ja korraldajate seas oleks võinud olla veidi enam formaalse hariduse esindajaid. Nüüd annab Maria endast parima, et loodud kontaktid millekski suuremaks kasvavad ja seeläbi Edu4Europe konverentsi kogemusest veelgi enam kasu oleks.