19.06.2019
Jaga:
„Iga kooli näo loovad inimesed“
Jesper Juul
Meie armutus konkurentsiühiskonna paradigmas kurseerivat laeva on võimalik ümber pöörata, selgitab programmi Hooliv Klass koordinaator Marit Kannelmäe-Geerts.
Tunnistan, et mõnikord tekib minus teatav jõuetus.Meie elude taustal tiksuv mantra edukusest ja teistest parem olemisest ei jäta justkui muud võimalust, kui loobuda vastuvoolu ujumast ja süsteemi häirimast. Paistab olevat tarbetõde, et on vaid üks rada, mida mööda järjekindlalt sammudes on võimalik õnne õuele meelitada. Võitlust ja konkurentsi kodeeritakse rõhutatult põlvest põlve ja maast madalast meie DNAsse. Koolid on sageli täiesti tahtmatult selliste dogma kasvulavad. Aga mis oleks, kui püüaksime konkurentsiühiskonda ümber mõtestada ning juurutada ideed koostööühiskonnast juba koolieast alates?
Me ilmselt oleme kõik kuulnud mõnd imelist ja inspireerivat lugu sellest, kuidas eneseusk võib mägesid liigutada – maailma muistendid on sääraseid lugusid täis. Meid õpetatakse nende varal küll oma unistustele järgnema, olema lahked ja abivalmid, tegema koostööd, kuid elu kinnitab tihti vastupidist ja sunnib pealtnäha igavese konkurentsi lõksu. Juba kooliteel olles saab üha selgemaks põhimõte „igaüks iseenda eest“. Ja kui ka vahel harva õnnestub koostöö jõudu vahetult tunda, on see veel liialt habras ja uus kogemus, et omaks võtta ja näha selles kaugemale ulatuvat võimalust.
Tegelikkuses olen viimased 5 aastat Hooliva Klassi programmi vedades näinud, kuidas koolikeskkonnas on selliste muutuste esilekutsumine võimalik. Kuidas klassid võivad meeskonnana ühisesse eesmärki panustades ja sellesse uskudes kujundada väga hea kooli, kui selle selgelt sõnastatud muutuse keskmes on inimesed – nii õpilased, õpetajad kui ka nendega meeskonnas osalev koolijuht.
Tänane ja homne ühiskond vajab inimesi, kes on juba varasest east saanud kogemuse, et nad on väärtuslikud, vajalikud ja nende sõnal on jõudu. Ütlen oma kogemusest, et koolid, kus laste ja noorte sõnal on väärtus, on äratuntavad juba majja sisenemise hetkest. Koosloome vägevus paistab kaugele.
Noorte ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ei tohiks seega piirduda vaid aineteadmiste edastamisega, lootuses, et küllap nad muud eluks vajalikud teadmised ja oskused saavad mujalt, vaid nägema inimest tervikuna ja panustama, et noor saaks tulevikumaailmas, mida me praegu veel täies mahus ei tunne, hästi ja õnnelikult hakkama. See eeldab loovuse, hea koostöö, probleemilahenduse, analüüsi ja katsetamise ning ka eksimise oskuste õpetamist. Inimeseks olemise õpetamist.
Tulevikus muutub üha olulisemaks see, kuidas õpilased iseennast ja oma (arengu)vajadusi mõistavad ning kuidas tabavad nende õpetajad märgata iga inimese andekust ja õppimisvõimet. Ken Robinson, autor, kes on tänapäeva kooli arengute osas palju sõna võtnud, toob välja, et lapsed peavad teada saama, milles nad on head ja ka seda, et paljud asjad nõuavad pingutamist, mis võib samuti omamoodi meeldiv protsess olla. See tähendab ka vastutust õppimise eest ning vastava kogemuse saamist. Siin saavad toeks olla täiskasvanud, kes loovad koolis keskkonna, mis märkavad erinevusi ning väärtustavad õppetöö jaoks nii vajalike tugevaid ja usalduslikke suhteid, julgustamist ja tunnustamist.
Tõsi on, et selle arusaamiseni jõudmine ei pruugi alati olla lihtne ja enesestmõistetav, kuid just seetõttu kutsutigi 2014. aastal ellu programm nimega Hooliv Klass. Sooviga vahetada konfliktne konkurentsikeskkond hooliva koostööõhustiku vastu.
Programmi eesmärk on soodustada noorsootöö väärtuste ning meetodite kaudu hooliva meeskonna kujunemist klassis ning olla toeks klassidele, mis ei täna veel ühtse meeskonnana ei toimi, kus esineb konflikte ja õpilased ei tunne ennast koolis hästi.
Nende takistuste ületamine pole kergete killast, kuid eelpoolgi nimetatud oskuste õpetamine ja kogemuste pakkumine noortele, aitab tõendatult kujundada klassist hoolivama meeskonna. Olen viimased viis aastat ise selle tunnistajaks olnud. Sellest saab omakorda alguse suurem õpimotivatsioon ja rõõm koolis käimisest. Tõelisele meeskonnatööle panustamine klassis kõigi poolte osalusel aitab ennetada ka koolikiusamist ja koolist väljalangevust. Eluterve õhkkonna eest hoolitsemine annab koolidele tuhandekordselt tagasi ning see ei ole pelgalt tunnetus.
Kool ei ole üksik saar, vaid osa kogukonnast ja inimestest, kes panustavad noore inimese arengusse. Koostöö kooli, kogukonna ja ka vanematega on miski, mis tagab, et noorte areng on terviklikult toetatud, et nad teavad, mis on (kooli)rõõm ja mõistavad ennast ja oma tugevusi parimal moel rakendada. Nii täna kui tulevikus.
Sügisel algava 6-7 klassidel mõeldud programmiga Hooliv Klass saavad koolid liituda veel kuni 21. juunini. Selleks võtke ühendust: marit.kannelmae@archimedes.ee