Noorsootöö õpe

Eesti eristub teiste Euroopa riikide seas positiivselt pikaaegse tähelepanuga noorsootööalasele haridusele. Eestis on võimalik omandada noorsootöös bakalaureuse- ja magistrikraadi. Lisaks pakub mitu kohalikku omavalitsust ja valdkonna organisatsiooni noorsootöötajatele mitmekesiseid täienduskoolitusvõimalusi. Uuri lähemalt: Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Haridus- ja Noorteamet jt.

  • Noorsootöö tasemeharidus

    Noorsootööd saab Eestis õppida kahes ülikoolis: Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tallinna Ülikooli õppekavad ja Tartu Ülikooli Narva kolledži õppekava on selgelt suunatud noorsootöö õpetamisele, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppekava vaatleb noorsootööd kogukonnahariduse kontekstis. Õppekavad on interdistsiplinaarsed – kokkupuutepunkte on sotsiaal- ja haridusteaduste, humanitaarteaduste ning kunstiga ning ülikoolid teevad omavahel koostööd, näiteks noorsootöö erialapäevade ja ühiste seminaride läbiviimises.

     

    Õppima saab asuda järgmistele õppekavadele ja vastuvõtt toimub igal suvel, dokumentide esitamine juunikuus – jälgi vastuvõtuinfot ülikoolide kodulehel.
    Noorsootöö õppekava Tallinna Ülikoolis, rakenduskõrgharidusõpe, kolm aastat (alates 2019/2020 õppeaastast saab lõpetaja bakalaureusekraadi).
    Noorsootöö õppekava Tartu Ülikooli Narva kolledžis, bakalaureuseõpe, kolm aastat.
    Noorsootöö korraldus Tallinna Ülikoolis, magistriõpe, kaks aastat.
    Lisaks saab noorsootööd õppida Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava raames, rakenduskõrgharidusõpe, neli aastat.

     

    Kuna noorsootöö on tihedalt põimunud iga riigi ajaloo ja traditsioonidega, on mõistetav, et noorsootööd õpetatakse erinevates riikides ka erinevalt. Noorsootööd õpetatakse ülikoolides nii Eestis, Soomes, Iirimaal, Maltal, Venemaal kui ka Inglismaal. Noorsootöö on nendes õppekavades peamine valdkond (Eestis) või kõrvuti noorsoouuringute, kodanikuühiskonna, kogukonna või sotsiaalse võrdsuse teemaga (näiteks Soomes ja Iirimaal). Noorsootööd õpetatakse ülikoolis ka näiteks Bulgaarias, Tšehhis, Islandil, Hollandis ja Luksemburgis, kus rõhutatakse mitteformaalhariduse, sotsiaalpedagoogika, rekreatsiooni ja tervisekasvatuse konteksti ning noorsootöö on justkui nende valdkondade sees. Lisaks on riike, kus noorsootöö haridus on selgemalt seotud sotsiaaltööga: Saksamaa ja Flaami Belgia (Kiilakoski, 2019).

     

    Praegused õppekavad lähtuvad üldisemalt noorsootöötaja kutsestandardist, kus noorsootöötaja mitmekülgsed pädevused on kirjeldatud. Kõik kolm eespool nimetatud õppeasutust valmistavad noorsootöötajaid ette vastavalt kutsestandardi tasemele 6 ja magistriõpingutes tasemele 7, mis tähendab, et noorsootöötaja on ülikoolist väljudes pädev järgmistes tööülesannetes: korraldama noorsootööd ja juhtima noorsootööasutusi; töötama noortega individuaalselt ja grupis; juhendama mitteformaalse õppimise protsesse ja looma keskkondi igakülgseks arenguks ning toetama noore sotsialiseerumist; looma usalduslikku suhet noorega ning töötama noori ümbritsevate inimestega; arendama noorsootööd ning koostööd kolleegidega; oskama juhendada noorsootöötajaid, praktikante ja vabatahtlikke. (Noorsootöötaja kutsestandard 2017)

  • Noortevaldkonna täienduskoolitused

    Noortevaldkonnas toimuvat koolitust kui tasemeõppevälist, aga kavandatud õppimist määratletakse tihti mitteformaalse õppena (MFÕ). Noortevaldkonnas on levinud Lynn Chisholmi kokkuvõetud sõnastus: „Mitteformaalne õppimine on eesmärgistatud, kuid vabatahtlikkuse alusel toimuv õpe, mida tehakse mitmesugustes situatsioonides ja keskkondades, mille puhul õpetamine/koolitamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Need keskkonnad ja situatsioonid võivad olla vahelduvad või ajutised, tegevusi või kursusi võivad läbi viia professionaalsed õppimise toetajad (nt noortekoolitajad), aga ka vabatahtlikud (nt noortejuhid). Tegevused ja kursused on planeeritud, kuid harva struktureeritud tavapärase tempo või õppekava teemade järgi. Tegevused on tavaliselt suunatud konkreetsele sihtgrupile, kuid harva dokumenteerivad ja hindavad õppetulemusi või -saavutusi tavapärasel nähtaval viisil.”

     

    Mitteformaalset õpet iseloomustab õppijale suunatus ja õppija arengu kesksus (tegevused põhinevad õppija motivatsioonil ja õpivajadustel), läbipaistvus, vabatahtlikkus ja õppija osalus (õppeprotsess tugineb osalejate poolt või nendega koos sõnastatud eesmärkidel, kaasavatel meetoditel ja õppija eneseanalüüsil seda nii jooksvalt õpiprotsessis kui ka õpitulemuste hindamisel). Oluline on konfidentsiaalsus, aga ka tuginemine demokraatlikele väärtustele, kusjuures erinevused, sh seisukohtades, on aktsepteeritud ning suhtlus toimub avatud, teineteisega arvestavas ja mõistmisele suunatud õhkkonnas.

     

    Noorte elu tegelikkuse mõistmine, kohalike olude tundmine, olukorra hindamine, noorte kaasamine ning jõustamine ning sobivate hariduslike meetodite valik kuuluvad oskuste juurde, mida noorsootöötaja oma töö tulemuste saavutamiseks rakendab. Kvaliteetse noorsootöö eelduseks on erialase väljaõppega noorsootöötajate olemasolu. Kuna noorsootöös tegutseb palju erialase väljaõppeta tegijaid ja ka eriala oskused vajavad kogu aeg muutuvas maailmas täiendamist, on oluline, et noorsootöötajad omavad ligipääsu täienduskoolitustele.

     

    Noorsootöötajate täienduskoolitusi Eestis ja mujal Euroopas leiad KOOLITUSKALENDRIST.

     

    Lisaks SA Archimedes noorteagentuuri koolitustele pakuvad Eesti noortevaldkonnas koolitusi ka mitmed teised asutused ja organisatsioonid. Uuri lähemalt: Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Koolispordi LiitEesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Tööribale