Noortepoliitika

Eesti noortepoliitikat tuuakse Euroopas esile kui läbimõeldud lähenemist, mis põhineb strateegiliselt planeeritud ja teadlikult elluviidud tegevuskavale. Üldistatult on noortepoliitika eesmärk luua tingimused noorele enda potentsiaali rakendamiseks individuaalsel arenguteel ja panustamiseks sidusa ühiskonna arengusse.

Eesti noortepoliitikat iseloomustab horisontaalsus ehk erinevate, noort kui laia sihtgruppi puudutavate valdkondade ja poliitikameetmete lõimitus – koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine eri eluvaldkondades, mis tagab otsuste ja meetmete vastavuse noorte vajadustele ja nende väljakutsetele.

Eestis lähtutakse noortepoliitika rakendamisel jagatud vastutuse põhimõttest, kus noortepoliitika kavandamise ja noorsootöö korraldamiseks vajaliku õigusruumi kujundamise eest (sh strateegiliste arengusuundade ja -kavade väljatöötamine ja tingimused elluviimise toetamiseks) lasub põhivastutus Haridus- ja Teadusministeeriumil ja selle haldusala riigitasandil tegutsevatel noortevaldkonna rakendusasutustel. Noortepoliitika põhimeede – noorsootöö – viiakse ellu aga kohaliku omavalitsuse tasandil, kelle kõrval on olulised partnerid kolmanda sektori ühingud, noorteorganisatsioonid ja erasektor.

Euroopa noortepoliitika

Eesti noortepoliitika kõrval on olulisel kohal Euroopa tasandi noortepoliitika, mis lähtub suuresti Euroopa Liidu (EL) üldistest eesmärkidest – kaasava ühiskonna kujundamine ja kodanike heaolu ning inimõiguste ja demokraatia väärtuste kaitsmine. EL tasandil toetavad noortevaldkonna koostööd ja noortestrateegia ning noorte eesmärkide elluviimist programmid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus.

Noorte eesmärgid

2018. aastal leppisid Euroopa noored esimest korda kokku ühistes 11 eesmärgis, milleni Euroopa Liit koostöös noortega jõudma peab:

1. Noorte kaasamine Euroopa Liidus

Tekitada noorte seas tunnetus, et nad kuuluvad Euroopa projekti, ning luua sild ELi ja noorte vahele, et taastada usaldus ja suurendada nende osalust.

2. Sooline võrdõiguslikkus

Tagada kõikide sugude ja sootundlike lähenemiste võrdsus kõikides noorte elu puudutavates valdkondades.

3. Kaasav ühiskond

Võimaldada ja tagada kõikide ühiskonna noorte kaasatus.

4. Informatiivne ja konstruktiivne dialoog

Tagada, et noortel oleks parem ligipääs usaldusväärsele teabele, toetada nende võimekust kriitiliselt teavet hinnata ja kaasa rääkida osaluspõhises ja konstruktiivses dialoogis.

5. Vaimne tervis ja heaolu

Saavutada parem vaimne heaolu ja lõpetada vaimse tervisega seotud probleemide häbimärgistamine, edendades seeläbi kõikide noorte sotsiaalset kaasatust.

6. Maapiirkondade noorte kaasamine

Luua tingimused, mis võimaldaksid noortel rakendada oma potentsiaali maapiirkondades.

7. Kvaliteetne tööhõive kõikidele

Rakendada ja tõhustada erinevaid õppevorme, andes noortele oskused astuda vastu alalises muutumises oleva elu väljakutsetele 21. sajandil.

8. Koht ja osalusvõimalused kõigile

Suurendada noorte demokraatlikku osalemist ja autonoomsust, pakkudes samas spetsiaalseid noortekohti kõikides ühiskonna valdkondades.

9. Jätkusuutlik roheline Euroopa

Saavutada ühiskond, milles kõik noored on keskkondlikult aktiivsed, haritud ja võimelised olema muutuste algatajad oma igapäevaelus.

10. Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid

Tagada kõikidele noortele võrdne ligipääs noorteorganisatsioonidele ja Euroopa noorteprogrammidele, ehitades üles ühiskonda, mis põhineb euroopalikel väärtustel ja identiteedil.

Loe noorte eesmärkide kohta lähemalt siit.
Pikemalt eesti keeles
Mikk Tarros “Noorte eesmärgid – vaatame tulevikku(MIHUS 2019)

 

Euroopa Liidu noortestrateegia

Euroopa Liidus tehakse noortepoliitika valdkonnas sihipärast koostööd. Kokku on lepitud ühises 2019.–2027. aasta noortestrateegias, mille eesmärk on kõiki noori kaasata ja võimestada ning suurendada nende mõjuvõimu kohaliku, riigi ja Euroopa tasandil otsuste tegemises.

Ühise strateegiaga soovitakse

> luua noortele võimalused ise oma elu kujundada, toetada nende isiklikku arengut ja iseseisvuse saavutamist, suurendada noorte toimetulekuvõimet ning anda neile eluks vajalikud oskused, et tulla toime kiiresti muutuvas maailmas;

> innustada noori ja anda neile vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud ning solidaarsuse ja positiivsete muutuste eestvedajad, tuginedes ELi väärtustele;

> teha ja täiustada poliitilisi otsuseid kõigis sektorites, mis noorte elu mõjutavad, eelkõige tööhõive, hariduse, noorsootöö, tervise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;

> aidata kaotada noorte vaesus ja kõik diskrimineerimise vormid ning edendada noorte sotsiaalset kaasamist.

Noortestrateegia eesmärkide saavutamiseks on ELi liikmesriigid otsustanud üheskoos

1. edendada noorte osalust demokraatias;

2. võimaldada kõigile noortele ja noorsootöötajatele juurdepääsu rahvusvahelistes programmides Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus osalemisele;

3. kaasata noori ja noorteühinguid aktiivselt ELi noortepoliitika ja programmide kavandamisse ja elluviimisesse;

4. viia läbi ELi noortedialoogi, hõlmates noori ja noorteorganisatsioone, poliitika- ja otsuste kujundajaid ning vajaduse korral ka eksperte, teadlasi ja kodanikuühiskonna teisi olulisi osalejaid;

5. lähtuda poliitikameetmete elluviimisel Euroopa noorte eesmärkidest;

6. tegeleda mitteformaalse ja formaalse õppimise kaudu omandatud pädevuste tunnustamisega;

7. toetada kvaliteetse noorsootöö arendamist kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil.

ELi noortepoliitika on ühtlasi Eesti noortepoliitika. Ka need otsused, mida teevad noorsootöötajad oma tegevusi planeerides, noori kaasates, nende osalust toetades ja teiste valdkondadega koostööd tehes, mõjutavad Eesti noorte ja valdkonna arengut.

Euroopa Komisjon on koondanud 27 riigi noortepoliitika andmed ühele veebi platvormile – Youth Wiki. Tegu on portaaliga, kuhu kogutakse, kus analüüsitakse ja avaldatakse lühiinfot eri valdkondade hetkeseisust, seadusandlusest ja väljakutsetest.

Loe lähemalt:
Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027
Ülly Enn “Noortepoliitika Euroopas ja Eestis – mis järgmiseks?” MIHUS (2019) .

Tööribale