Mitteformaalne õppimine

Igaüks, kes on vähegi noorte õppimise ja arengu toetamisega kokku puutunud, seisab silmitsi mitme küsimusega. Kuidas õpetada noort nii, et midagi külge jääks? Miks mõni noor on õppimisest enam huvitatud kui teine? Kuidas näidata, et õppimises on palju põnevat ning õpitakse kõikjal? Kuidas tõestada võimalikule tööandjale, et noor on midagi asjalikku õppinud? Kuidas tutvustada laiemale avalikkusele, et noorsootööl on oluline roll noorte aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks kujunemisel?

Haridusterminoloogias on levinud elukestvа õppe kontseptsioon (lifelong learning). See hõlmab kõiki elu jooksul ette võetud õpitegevusi (nii formaalseid, mitteformaalseid kui ka informaalseid) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada enda kompetentsust vastavalt iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Elukestev õpe sisaldab kõiki õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest, kas nad on formaalsed või mitte), sõltumata finantseerimisallikast ning õppevormist; elukestva õppe keskmes on õppija ja see, et ta õpib (mitte tema õpetamine) ning elu jooksul toimuvate õppeprotsesside (ajaline) järjestus.

Formaalõpe toimub enamasti koolikeskkonnas ning on õppekavade alusel organiseeritud. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik.

Informaalne õpe on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides (näiteks perekonnas, töökohas, vabal ajal jne). Informaalse õppe tulemused ei ole enamasti õppija jaoks kiiresti nähtavad.

Mitteformaalne õpe on see, mis leiab aset väljapool formaalharidust ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga mitmesugustes keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed noorsootöötajad ja koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Mitteformaalne õppimine on õpitegevus, mis on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, hankida uusi oskusi, teadmisi ja kogemusi väljaspool traditsiooniliselt mõistetavat kooliharidust. Mitteformaalne õppimine on oluline igas vanuses, eriti aga noorena, kuivõrd väga paljud inimese elu ja otsuseid mõjutavad väärtused, hoiakud ja tõekspidamised kujunevad välja juba noorena. Noorsootöö on üks olulisemaid valdkondi, mis toetab noorte õppimist väljaspool formaalharidust, olles samas oluliseks partneriks noore õppimise toetamisele ka koolikeskkonnas.

Mitteformaalne õppimist võib kirjeldada kui inimese teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas (east sõltumata), mida iseloomustavad järgmised omadused:

Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus. Erinevalt informaalsest õppimisest ei leia mitteformaalne õppimine aset juhuslikult; õppimistegevusel on siin teatud eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud.
Vabatahtlikkus. Oluline alus õppida on õppija motivatsioon.
Personaalne lähenemine. Õppimisprotsessi ülesehitus tugineb õppija varasematele kogemustele ja teadmistele ning enesetäiendamise vajadusele.
Paindlikkus. Paindlik lähenemine on vajalik nii mitteformaalse õppimistegevuse protsessi, struktuuri, keskkonna kui ka meetodite väljatöötamisel.
Kättesaadavus kõigile. Ideaalis on mitteformaalne õppimine kättesaadav ja jõukohane kõigile, olenemata varasematest õpikogemustest, oskuste-teadmiste tasemest, majanduslikust olukorrast jms.
Individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal.

Kvaliteetsete õpitulemuste tagamiseks peab läbi mõtlema kõik õppimise faasid alates õpieesmärkide seadmisest ja õpitegevuste kavandamisest kuni õppimise analüüsimise ja selle mõju hindamiseni. Mitteformaalse õppimise tulemused jäävad sageli varjatuks, sest puudub harjumus ja oskused õpitu tunnustamiseks. Noortepass on üks võimalus mitteformaalset õppimist tunnustada ja õpitulemused nähtavaks teha, seda ennekõike Erasmus+, Euroopa Solidaarsuskorpuse ja Noortekohtumiste programmi raames. Noortepass (ingl Youthpass) on korraga nii õpikogemuse analüüsimise viis kui ka tunnistus, mis kinnitab projektis osalemist, kirjeldab projekti olemust ja teemasid, selgitab tunnistuse omaniku rolli ning tema õpitulemusi võtmepädevuste raamistikus. Mis veelgi olulisem, noortepass õpetab noori projektitegijaid oma õpikogemust märkama, mõtestama ja teistelegi arusaadavalt kirjeldama.

>>> Loe noortepassi kohta lähemalt Noorteagentuuri lehelt või Noortepassi veebilehelt

 

Tööribale