Räägime vaimsest tervisest

15.06.2020

SALTO-YOUTH viis maikuus läbi koolituse vaimse tervise teemal pealkirjaga “Let´s talk about mental health”. Esialgselt pidi koolitus toimuma Norras kohapeal, kuid pandeemia tõttu koliti üritus üle veebi. Koolitusest osa võtnud noorsootöötaja Laura Kiviselg kirjutab oma kogemusest.

Rahvusvahelised võimalused on kriisiperioodil võtnud hoopis uued mõõtmed. Nii sain osa kolmepäevasest koolitusest “Lets Talk About Mental Health,” mis pidi algselt toimuma Norras, kuid seekord jõudis rahvustest kirju seltskond minu kriisiaegsesse kodukontorisse Pärnus.

Töötan hetkel Tartu Noorsootöö Keskuses noorsootöö spetsialistina. Noorsootöötajana puutun tihti kokku olukordadega, kus vaimne tervis olulist rolli mängib, näiteks suheldes noortega ning kuulates nende muresid ja rõõme või pöörates tähelepanu iseendale. Vaimne tervis ei kao mitte kuskile – olgu kriis, tavaolukord, lihtsalt stressirohke aeg või maailma parim päev. See ärgitaski mind koolitusele kandideerima.

Pean tõdema, et ehkki viimase kahe kuu jooksul olen Zoomi kasutanud rohkem kui kunagi varem, ei kujutanud ma ette seminari ülesehitust. Kogu seltskond oli pea 100 liikmeline ning koosnes nii õpetajatest, koolinõustajatest, noorsootöötajatest, noortejuhtidest kui psühholoogidest. Koolitus oli üles ehitatud nii, et iga pikema loengu järel toimus Zoomi grupivõimalusi kasutades rühmaarutelu, et reflekteerida kuuldut ning tuua välja mõtteid või tähelepanekuid, mis meelde jäid. Kõik toimus sedasi vabas, kuid töises õhkkonnas.

Esimesel kahel päeval rääkisime ennetustööst ja vaimse tervise põhitõdedest. Viimasel päeval rääkisime vaimse tervise märkamisest ja noorele sellel teemal lähenemisest ning ka riskianalüüsist, kuidas käituda, kui märkad, et midagi on valesti. Kui esimestel päevadel jagasime gruppides mõtteid, mis me ettekannetest saime või millised on riikide eripärad, siis viimasel päeval jagasime oma isiklikke kogemusi js noorsootöötajate kohustusi-oskuseid ning avastasime, et see on teema, millest kõik saame ühtmoodi rääkida.

Loetlen siin mõned sõnumid, mis mul koolituse järel peas keerlevad:

Esiteks: vaimne tervis ei ole midagi, millega saab siis tegelema hakkama, kui probleem tekib. See on miski, millele peab kogu aeg tähelepanu pöörama. Ma ei räägi siinkohal vaid noortest, vaid ka nendega töötavatest spetsialistidest ja üleüldiselt kõikidest inimestest.

Teiseks: selleks, et vaimne tervis ei oleks enam tabu teema, millest rääkida, peavad koolid, noortekeskused ning teised noortega tegelevad asutused koostööd tegema ning teemasid ise pakkuma ja tõstatama. Mis oleks kui loeks ja analüüsiks eesti keele tunnis teksti, mis räägib stressist ja selle ennetamisest?

Kolmandaks: need inimesed, kes kogevad vaimse tervise probleeme, ei ole meist erinevad. Depressiooni võib langeda igaüks. Küll aga probleemidest, häiretest ja oma kogemusest rääkimine õpetab meid olla hoolivamad, märkavamad ja oskuslikumad.

Vaimne tervis on osa meie kõigi elust. Küsi, räägi, uuri, märka, tee koostööd!

Skip to toolbar