06.10.2020
Jaga:
Olgu peale, kuigi esmapilgul võib küll jääda selline tunne, siis tegelikult on järgnevas kirjatükis olulisi järeldusi kõigest kümmekond, mis on aga sedavõrd kaalukamad ning kindlasti abiks oma töö mõtestamisel ja planeerimisel.
Üle 100 noortevaldkonna spetsialisti kogunes 24. septembri õhtupoolikul tähelepanelikult kuulama veebipõhist paneeldiskussiooni „Koroonakriisi mõjust noorsootööle Euroopas“, kus noortevaldkonna uurijad ja teadlased tutvustasid oma uurimistööde tulemusi.
Rõõmustavalt populaarne veebipaneel toimus RAY Research Network aastakonverentsi raames. RAY võrgustik on Euroopa noorteprogrammide teaduspõhise analüüsi võrgustik. 2007. aastal loodud 36 riikliku agentuuri ühisvõrgustik tegeleb Erasmus+ noorteprogrammi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi tegevuste analüüsimise ja monitoorimisega ning panustab seeläbi programmide ja rahvusvahelise noorsootöö arendamisesse. RAY pikaajalise töö viljadega saab tutvuda Noorteagentuuri uuringute alalehel.
Esimeses ettekandes tutvustas Poola riikliku agentuuri esindaja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi „Solidaarsuse Uuringut“, mis käsitles vabatahtlike teenistujate kogemust eriolukorra perioodil Poolas.
95 välisvabatahtliku küsitlemise tulemustest selgus, et vabatahtlikud on oma missioonile väga pühendunud ning soovisid projektiga jätkata ka muutunud, vahel isegi ebamugavates, oludes. Näiteks 63,2%-l vastanutest oli võimalus minna koju, kuid nad otsustasid jääda ja viia oma projekt lõpuni. Enamus tõdes, et nende kohustused vastuvõtvas organisatsioonis muutusid pandeemia tõttu suurel määral ja teistel mõningal määral. Muutusi põhjustas suuresti asjaolu, et enam polnud võimalik noortega näost näkku kohtuda ega koolitusi korraldada.
Vabatahtlikud, kellele on loomuomane kiire kohanemine, suunasid siis oma tähelepanu eriolukorras abistamisele. Nende ülesanneteks said maskide õmblemine, inimestele toidupakkide viimine, uued veebipõhised tegevused noortele, kirjutamine ja blogi pidamine, Facebooki haldamine ja videote tegemine. Seejuures ei unustatud ka oma vaimse tervise eest hoolitsemist. Väljaspool projekti tegeleti enam jooga, meditatsiooni, aiatööde, spordi, käsitöö, joonistamise, maalimise ja riigisisese reisimisega.
19% uuringus osalenutest tajus peale vabatahtlikku teenistust solidaarsust teisiti, kui varem.
Kindlasti kõnetab Eesti noorsootöötegijaid ettekanne, milles RAY võrgustiku esindaja Andreas Karsten tutvustas küsitluse „Koroonakriisi Mõjust Noortevaldkonnale ja Noorsootööle Euroopas“ tulemusi.
Olulisemate tähelepanekute hulgas selgus uuringust, et esiteks on pandeemia mõjutanud noorsootööd selle tuumani. Noorsootöö struktuurid, raamistikud ja toetuskeskkond – kõik on muutunud. Kriisi majandusliku mõju tõttu kärbiti palkasid ja koondati inimesi, et tulla toime.
Esitluses jäid kõlama ka tugevad positiivsed sõnumid – eelkõige just noortejuhtide ja noorsootöötajate suunal. Noorsootöö aitab noortel kriisiga toime tulla. Noored tunnetavad, et noortejuhid on panustanud projektide koordineerimisel väga palju südant, soojust ja kirge. Tugeva, positiivse ja toetava noorsootöö olemasolu on olnud kriisiolukorras paljudes riikides kriitiline noorte toetamisel ja hakkama saamisel.
Positiivsena toodi veel esile, et noorsootöö katsetab ja kohaldub kiiresti – 35% küsitlusele vastanutest väitis, et ligi kolmandik nende tööst toimub nüüd veebis ja koguni 17% vastas, et kogu nende töö toimub nüüd veebis.
Probleemkohtadena jäi uuringutulemuste esitlusest silma, et kuna paljud noortele suunatud tegevused toimuvad nüüd veebis, siis küsimus millele peame vastama, on: kuidas muuta mitteformaalne veebipõhine õppimine huvitavaks ja kaasavaks, et noored selles osaleks.
Veel jäi ettekandest murekohana kõlama, et koroonakriisi olukorras jäid vähemate võimalustega ja marginaliseeritud gruppide noored liiga sageli kättesaamatuks. Toodi esile, et piiratud võimalustega noortega, kes on igapäevases noorsootöös tähelepanu keskmes, ei saada enam läbi online-vahendite ühendust.
Järgnevas ettekandes käsitleti rahvusvahelist teaduskirjanduse ülevaadet noortest ja noorsootööst koroonakriisi perioodil. Vaadeldi pandeemiate ajalugu ja tõdeti, et noorsootöö ja tervisekriiside (pandeemiate) kontekstis on rahvusvahelisi uurimisi vähe. Käesoleva kriisiga seoses vaadeldi, kuidas pandeemia on mõjutanud noori laiemalt, noortepoliitikat ja noorsootöö organisatsioone.
Noorte ja pandeemiate kontekstis on vaimne tervis ja heaolu kõige olulisemad teemad, mida teaduskirjanduses kõige enam käsitletakse.
Pandeemiate ja noortepoliitikaga seoses on fookuses noorte hariduse ja tööturu temaatikad. Uuringud toovad välja, et hariduse üleminek digitaalsetele platvormidele on jätnud mõned noored maha, sest mitte kõigil pole (isiklikku) ligipääsu arvutile või nutitelefonile. Noorte töövõimalused on COVID-19 pärast veelgi ebakindlamad ja noored on sellest häiritud. Uuringutest selgub, et reageerimine kriisile ja sellest taastumine vajab põlvkondadeülest lahendust.
Kui vaadelda pandeemiate mõju noorsootöö organisatsioonidele tuuakse rahvusvahelises kirjanduses välja, et probleemiks on kärped personalile, rahastamisele ja teenustele noorsootöö lähitulevikus ja COVID-19 järgses maailmas.
Kokkuvõtvalt toovad rahvusvaheline teaduskirjandus ja uuringud välja, et oluline on meeles pidada, et noored ei ole lihtsalt passiivses rollis COVID-19 kriisiga seoses. Noored organiseeruvad ja pakuvad erinevaid lahendusi, mis seonduvad muuhulgas valeinfo pidurdamisega, sanitaar- ja hügieenivõimaluste pakkumise või kohalikule kogukonnale toetusvõimaluste loomisega ja pandeemia tõttu haavatavamatele gruppidele lahenduste pakkumisega.
Seega noortele tuleb anda volitused pakkumaks lahendusi nende kohalikus kogukonnas. Noortepoliitika peab kaasama noored COVID-19 järgsetesse diskussioonidesse. Noorsootöö organisatsioonid peaksid kohandama pandeemiale reageerimise tegevusi, mis lihtustavad avatud suhtlemist, digitaalset innovatsiooni ja suuremat paindlikkust. Samuti ei tohi ära unustada, et tehnoloogia areng ja innovatsioon on tulevases noorsootöös hädavajalikud.
Viimases ettekandes tutvustas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Noortepartnerluse programmi esindaja nende tegevusi seoses COVID -19 kriisiga. Tutvustati tööd, mida on tehtud koostöös Euroopa Noorteuurijate võrgustiku (PEYR), Euroopa Noortepoliitika Teadmistekeskuse (EKCYP), RAY võrgustiku ja Euroopa Komisjoniga.
Põnevat lugemist pakub koostöö tulemusest sündinud teadusartikkel: „COVID-19 Impact on Young People and Youth Sector“ ja peagi on oodata artikleid, mis puudutavad vähemate võimalustega ja marginaliseeritud gruppide noori ja nende kaasamist ning digitaalseid teemasid COVID-19 kriisiga seoses. Ühtlasi vaadeldakse COVID-19 kriisi mõju keskkonna ja noorte roheliste algatustega (nt Fridays for Future) seoses.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Noortepartnerluse programm toetab erinevaid üleeuroopalisi, riiklikuid ja kohalike institutsioone noortevaldkonnas koroonakriisiga võitlemisel.
Paneeldiskussioon pakkus palju põnevat mõtteainest. Sai põhjaliku ülevaate uuringutest ja analüüsidest, mida on Euroopas koroonaviirusega toimetulekuks tehtud. Olgugi, et kriis mõjutas noortevaldkonna selle tuumani, suutsid noorsootöötajad pakkuda noortele kriitiliselt olulist tuge toimetulekuks. Väljakutsetena kerkisid esile noorsootöötajate digipädevused, internetis kättesaamatud vähemate võimalustega noored ja piiratud ettekujutus põnevast ning haaravast online-noorsootööst.
Igal juhul ei tohi unustada – noored ei ole selles olukorras veel üks lahendamist vajav probleem, vaid nad kannavad endas lahendust. Noori tuleb kaasata koroonakriisi järgsetesse aruteludesse ja otsustesse.
Viited ja kasutatud allikad: