3. noorsootöö konvendil nõuti noortele rohkem sõnaõigust

Detsembris Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimunud kolmandal üleeuroopalisel noorsootöö konvendil tõdeti, noorte häält tuleb rohkem kuulda võtta.

Kolmandat korda toimunud foorum tõi kokku pea 1000 poliitikakujundajat, teadlast ja noortevaldkonna asjatundjat üle Euroopa. 50 riigi esindajad arutlesid, millist rolli mängib noorsootöö noorte arengus ja ühiskonnas laiemalt. Millised on noortevaldkonna võimalused ja noorsootöö kättesaadavus erinevates riikides ja kogukondades ning millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata lähitulevikus.

Eesti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri asejuhi Reet Kosti sõnul on noorsootöö praktikad ja struktuurid Euroopas äärmiselt erinevad. „On riike, kus noorsootöö on poliitilisel tasandil tunnustatud ja rahastatud valdkond, kuid on ka riike, kus riigistruktuuride tugi on praktiliselt olematu. Paraku mitte kõikjal ei tajuta adekvaatselt noorsootöö olulisust ja rolli riigi tulevikus,“ tõdes Kost. Eesti asub Kosti hinnangul sellel kirjul skaalal täna võrdlemisi keskel, on asju, mis on hästi, kuid on aspekte, milles on ka omajagu arenguruumi.

Euroopa Noorsootöö Konvendi lõppdeklaratsioonis kutsutakse riike ülesse tagama noorsootöö ühtlasemat ning jätkusuutlikumat arengut, samuti tunnustama noortega tegelevate inimeste igapäevast panust ühiskonda ja tagama valdkonna stabiilsem rahastamine. Deklaratsiooni koostamisse panustasid ka mitmed Eesti noorsootöö eksperdid.

„Sageli arvatakse pinnapealselt, et noorsootöö funktsioon on peamiselt noortekeskuste haldamine ja käigushoidmine, kuid sisuliselt panustavad tuhanded noorsootöötajad nii Eestis kui mujal päevast päeva sellesse, et avardada noorte võimalusi, pädevusi ja oskusi. Et toetada noorte võrdseid võimalusi ja õigusi, seda ka tänases olukorras,“ lausus Kost. Tema sõnul on 2020. aasta olnud ka noortevaldkonnale ja noorsootööle proovikiviks, kuna koroonakriisis on tulnud kõikjal riikides tegevusi ja noortele mõeldud programme tugevalt ümber korraldada.

Konvendi lõppdeklaratsioonis esitatud tulevikuvaade teeb riikidele ja institutsioonidele, sh Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse riiklikele agentuuridele ka konkreetseid ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja tugevdamiseks. Noorsootöö Konvendile järgneb nn Bonni protsess ehk Euroopa noorsootöö tegevuskava edasiarendamine ja elluviimine. Deklaratsioonist tehtud ülevaadet saab lugeda MIHUSe aastalõpunumbris.

Lisainfo 3. Euroopa noorsootöö konvendi, deklaratsiooni ja noorsootöö strateegia kohta: https://www.eywc2020.eu/en/

Tutvu deklaratsiooniga eesti keeles või vene keeles.