Soovitusi noorsootöötajale sõjapõgenikega töötamisel

08.04.2022

Päev-päevalt suureneb Ukraina sõja eest põgenevate inimeste arv ning nende seas jõuavad Euroopa Liidu riikidesse ka noored. Eestissegi on jõudnud praeguseks juba üle 10 000 noore ukrainlase. Kuidas saaksime noorsootöö abil neid kaasata ja neil uues riigis sisse elada aidata?

2021. aasta seisuga on maailmas on enam kui 82 miljonit inimest, kes on jätnud oma kodu selja taha, et põgeneda sõja, vägivalla või repressioonide eest. Olgu lahkumise põhjus milline tahes, on võõras riigis sisse elamine väga keeruline. Noorsootööga saab aga noorte heaks palju ära teha.

Väga oluline on lasta noortel lihtsalt lõõgastuda ja lõbutseda. Noortekeskuses organiseeritud üritused ja tegevused aitavad neil kasvõi mõneks ajaks oma hirmud ja mured kõrvale panna. Samuti on noortekeskus oluline koht, kus noor saab osa uue riigi tavadest-kommetest, kohtub kohalikega ja leiab uusi sõpru. Tähtis on ka keeleline keskkond – noorel peab olema koht, kus uue riigi keelt harjutada, sest kohaliku keele mitte rääkimine suurendab isoleerituse tunnet.

Teisest kultuuriruumist pärit noored rikastavad ka siinsete noorte maailmapilti ning muudavad nende võrgustikku mitmekesisemaks. Nad õpivad nägema maailma läbi erinevate nurkade ja tutvuvad teistsuguste kultuuriliste tavade ja harjumustega. Sama saab öelda ka noorsootöötajate kohta.

 

Noored tuleb ise üles otsida

Paljud noored tulevad kultuurist, kus noorsootööd, nagu meie seda teame, ei eksisteeri. See eeldab noorsootöötajatelt ka veidi teistsugust lähenemist, sest need noored tuleb ise üles otsida. Mõistlik on võtta kontakti kohaliku omavalitsusega ning küsida, millist abi võiks vaja minna. Kindlasti tuleb selgitada, kuidas soovid aidata ja uurida, mil moel oleks võimalik nende noortega esimene kontakt luua ning ka nende vanemaid informeerida.

Noortele ja nende vanematele tuleb esmalt selgitada, mida noorsootöö Eestis täpselt tähendab, kuidas ja kellele korraldatakse tegevusi ja üritusi ning innustada neid neist osa võtma. Oluline on vältida olukorda, kus noor peab mingile üritusele minema üksi, eriti esimesel korral.

Mõnel kohalikul noorel võib tekkida raskusi teistest kultuuriruumist pärit inimestega suhtlemisel. Seetõttu on rändetaustaga noorte lõimimisel oluline ette valmistada ka kohalikke noori. Neile tuleb anda võimalus küsida ja uurida ning end harjutada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võimalikule diskrimineerimisele ja kiusamisele, sest uustulnukal võib juba niigi olla tunne, et ta ei kuulu siia.

Aruta kolleegidega läbi, kas soovite rändetaustaga noorte saabumisel valmistada ette ka kohalike noorte vanemaid. Te võite otsustada seda mitte teha, sest te ei teeks seda kõikide teiste noortekeskuses käijate puhul. Kui te aga leiate, et vanemate teavitamine on vajalik, siis on mõistlik korralda infotund, kus te selgitate, millised on teie plaanid ja miks te otsustasite rändetaustaga noori aidata. Ära sea enda tehtud otsust kahtluse alla, lihtsalt jaga oma argumente. Hea mõte on ka valmistada ette mõned vastused küsimustele, mis vanematel tekkida võivad (näiteks materiaalsed vajadused, keeleküsimus jms).

On enam kui tõenäoline, et Eestisse saabujad ei räägi siinset keelt, ent samal ajal on oluline, et noor saaks kohaliku keelega tuttavaks. Saad teda aidata nii:

  • kasuta rääkides lühikesi lauseid;
  • artikuleeri sõnad selgelt ja valjult;
  • kasuta pidevalt samu lihtsaid sõnu;
  • püüa juhised anda pildikeeles või žestikuleeri;
  • hoia silmsidet ja küsi küsimusi otse, et noort tegevusse kaasata;
  • loomulikult on mõistlik võimalusel ka oma juttu näiteks inglise, vene või mõnesse muusse ühisesse keelde tõlkida, kui mõlemad osapooled seda räägivad. Võid kasutada selleks Google translate’i või mõnda muud veebipõhist lahendust. 

 

Kuidas võimalikest takistustest üle saada

Paljud põgenikud on tõenäoliselt kogenud elus keerulisi olukordi ja see muudab nad uues riigis haavatavaks, kuid see ei tähenda, et neid peaks alati kohtlema nagu ohvreid. Mida noorem inimene, seda kiiremini ta uute oludega kohaneb. Ent kui noor on siiski ebakindel, tuleks neid igati toetada. Näiteks võiks tegevuste ajal nende anded tähele panna ja fookusesse seada.

Ära püüa noorelt tema põgenikuteekonna kohta lugusid välja pressida. Kui ta ei soovi rääkida, siis tuleb seda soovi austada. Mida kauem aega on sul võimalik noorega veeta, seda enam hakkab ta sind usaldama ning teile avanema. Eelkõige on nad lapsed ja noorukid nagu ka nende kohalikud eakaaslased ja neid tuleb kohelda samal moel.

Kui satud siiski olukorda, millega sa ei oska toime tulla, jää alati oma noorsootöötaja rolli juurde. Noorte jaoks ei ole alati lihtne teha vahet tegevust korraldaval noorsootöötajal ja sotsiaaltöötajal, kuid on oluline, et konkreetse abipalvega pöörduksid nad just viimase poole. 

Lühidalt:

  •       ära püüa olla psühholoog;
  •       ära dramatiseeri olukorda;
  •       ära mine paanikasse;
  •       aita noorel tunda, et ta on teretulnud;
  •       kohtle rändetaustaga noort nagu kohalikke;
  •       näita huvi nende maailma vastu, kuid austa soovi mitte kodust või rändest rääkida;
  •       lase neil lõbutseda.

 

Julgusta noori osalema – turvaliselt

Kui Eestisse saabunud noorel on huvi noorsootöötajate ja teiste noortega kohtumise vastu, tuleks seda neile kindlasti võimaldada. Alusta algusest ja vaata üle, kuidas käib sinu asutusse registreerimine või kas seda on üldse tarvis. Kas registreerimiseks on vaja internetti? Kas nad peavad midagi maksma? Kuidas nad seda teha saavad? Pea meeles, et paljudel ei pruugi olla pidevat juurdepääsu internetile, kohalikku pangakontot või rahalisi vahendeid.

Oleks kurb, kui noor ei saa osaleda ainult sellepärast, et tal ei ole raha. Pea (eriti pikaajalisi) tegevusi organiseerides meeles, et paljudel noortel ei ole võimalik endale jooki ja toidupoolist kaasa osta, mistõttu peaksid püüdma ise kogu grupile söögi ja joogi organiseerida.

Tegemisi pildistades ja fotomaterjali jagades jälgi samu põhimõtteid nagu kohalike noorte puhul. 

Pikkade võõrkeelsete tekstide lugemine ei pruugi uustulnukatele lihtne olla. Lepi kokku, kuidas suhtlus mõlemale poolele sobiks: kas e-kirjade, messengeri või telefoni teel. Anna kindlasti selget teavat, kellele noore vanemad või mentorid saaksid vajaduse korral helistada.

 

Võimalikud kultuurilised erinevused

Mõtle hästi läbi, kas, kuidas ja mida oma tegevuses kohandada, et see oleks rändetaustaga noorele kättesaadavam ja mugavam. Pikemas perspektiivis võiks seda laiendada – kuidas olla kättesaadavam lisaks ka teistele muust kultuuriruumist pärit noortele.

Rändetaustaga noored tahavad noorsootööst osa saada, sest nende meelest on tegevused lõbusad ja nad saavad koos oma eakaaslastega aega veeta. Seetõttu on oluline mõista, et kogu tegevuskalendrit ei ole vaja ümber korraldada, ent on mõned punktid, mida silmas pidada.

Ttuleks uurida, millised on nende söögiga seotud erisoovid. Ka toiduga mängimine võib paljusid hämmastada ning nad ei pruugi mõista, et tegemist on mänguga. Mõistlik on vältida ka sõjamänge, kujuteldavaid miine, tulistamist (ka näiteks paintball) ja muud sarnast.

Kokkuvõtteks on oluline meeles pidada, et sinu jaoks harjumuspärane ei pruugi ühtida uustulnukate normaalsusega. Õpi neid tundma, vestle ja lülita nad tasapisi intensiivsematesse tegevustesse, et neid mitte üle koormata.

 

Ülevaade on koostatud projekti „Becoming part of Europe“ käigus loodud materjali põhjal, mille on koostöös välja töötanud Belgia-Flandria, Madalmaade, Saksamaa, Sloveenia, Malta, Portugali ja Rootsi Erasmus+ riiklikud agentuurid. Projekti eesmärk on uustulnukate kaasamine kohalikku noorsootöösse. Väljavõtted materjalist on artikliks kohaldatud lähtudes meie siseriiklikust olukorrast. Tutvu materjaliga siin.

Skip to toolbar