Noortevaldkond on laiahaardeline nii tegevuskeskkondade, noorsootöötajate rolli mitmekesisuse, meetodite kui ka tegijate ringi poolest. Sellest on tingitud ka noortevaldkonna koolitusmaastiku erilisus, mis eeldab valdkonda tundvate koolitajate olemasolu ja juurdekasvu.
Koolitajaks saamise teed võivad olla mitmesugused: tasemeõppe (nt noorsootöö või andragoogika erialal), täiendkoolituse (vt koolitajate koolitused mitteformaalne.ee) või iseõppimise kaudu (vt käsiraamatud). Oluline on endale seejuures teadvustada, et koolitades noortevaldkonnas, kanname edasi ja mõjutame valdkonna väärtusi ning teadmisepagasit, mis paneb ka koolitajale kohustuse järjepidevalt tegeleda enesearenguga, sh panustada või olla kursis arengusuundadega nii noorsootöös, koolitusmaastikul kui ka ühiskonnas laiemalt.
Koolitused on noortevaldkonnas eelkõige kvaliteedi suunamise tööriistad – koolituste kaudu toetatakse otseselt noortega tehtavat tööd, millega seoses peab koolitaja endalt alati küsima, millistele valdkondlikele eesmärkidele, vajadustele või kitsaskohtadele koolitus vastab, kuidas see aitab saavutada noorsootöötajatele seatud ootusi, millist uut teadmist loob või oskusi sellega arendatakse ning kuidas haakub ja rakendub koolitusel käsitletav osaleja praktikas ning millistele tõendus- või teadmispõhisele allikale tuginedes need otsused sünnivad.
Sellest tulenevalt on ka noortevaldkonna koolitusmaastik kirju. Kõikide koolitusvormide või koolitaja rollide puhul on aga üldeesmärk üks – teadvustatud õppimisvõimaluse loomine. Õppimiseks vajaliku keskkonna ja protsessi kavandamiseks on vajalik selgus järgmises:
> mis on koolituse eesmärk ehk oodatavad tulemused või õpiväljundid;
> kes on koolituse sihtgrupp (erinevused vanuselises arengus kui eelnevates teadmistes-oskustes, õppijate eripära jne);
> strukturaalsed piirangud (aeg, osalejate arv, koolituskoht jne);
> koolitaja enda pädevused.
Oluline on mõista, et ei ole ühte, kõigile sobivat meetodit ega õpetamis/koolitamisviisi, tagada tuleks võimalikult mitmekülgseid, erinevaid meeli haaravaid ja tunnetusprotsessidega arvestavaid keskkondi ja kasutada vastavaid meetodeid.
See nõuab koolitajalt paindlikkust koolitusvõtete valikul. Noortevaldkonna koolitaja jaoks on lisaks käsitlevas teemas orienteerumisele hädavajalikud oskused ja teadmised psühholoogia- ja pedagoogikavaldkonnast, sh grupiprotsessi suunamine, õppimise kui tervikprotsessi kavandamine ja toetamine, sobivate meetodite valik jne, koostööoskused, sh kultuuridevahelise õppimise pädevused, aga ka eneseväljendus-, suhtlus- ja esinemisoskused.
Eesti noortevaldkonna koolitajate pädevusmudel loob ühtsed põhimõtted noortevaldkonna mitteformaalses koolituses tegutsevate koolitajate pädevuste hindamiseks.
Eelkõige on pädevusmudel suunatud koolitajatele endile, võimaldades koolitajate enesehindamist ning toetades seeläbi ka nende võimalusi ja püüdlusi oma pädevuste arendamiseks. Pädevusmudeli keskmes on pädevused, st teadmised, oskused ja hoiakud, mis tagavad koolitaja suutlikkuse toimida tulemuslikult noortevaldkonna koolituste väljatöötamisel, ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuslikkuse hindamisel.
>>>VAATA PÄDEVUSMUDELIT<<<
Pädevusmudeli põhjal on koostatud ka praktilise eneseanalüüsiharjutustega koolitaja enesearengumapid KOMA ja KOMA2.
Euroopa noortevaldkond hindab koolitajate väärtust ka valdkonna, eriti mitteformaalse õppimise kvaliteedi tagamisel. Koolitajate pädevused ja nende rakendamine õpikeskkondade ning -olukordade loomisel on oluline, et tagada täiendkoolituste kvaliteet. Seetõttu on Euroopa koolitusstrateegia osana loodud rahvusvaheline koolitajate pädevusmudel. Mudel toetab nii koolitajate enesearengut kui ka asutusi ja organisatsioone, kes planeerivad ja viivad ellu noortevaldkonna koolitusi.
Rahvusvahelise koolitajate pädevusmudeliga saab tutvuda siin.
Euroopa noortevaldkonna koolitajate eneseanalüüsimudel.
Euroopa noortevaldkonna koolitajate andmebaasi saab end kirja panna ja samas ka koolitustele pädevaid rahvusvahelisi koolitajaid leida SALTO kodulehelt.