Minu peegelpilt

Enesejälgimise ja -teadlikkuse tõstmise harjutus. Üleskutse osalejatele jälgida endid, oma käitumist ja reageeringuid teatud teemade suhtes. Me võime hämmastuda selle üle, mida avastame, püüdes endid teistsuguse pilguga vaadata.

Kirjeldus:

Seda harjutust võib teha ühe kindla harjutusena, terve tsükli või isegi terve päevana (nädalana jne).

1) Harjutuse alguses tutvustatakse osalejatele enesejälgimise mõistet. Neil palutakse päeva jooksul väga tähelepanelikult “jälgida ennast”: oma käitumist, reageerimist teistele (mida me kuuleme, näeme ja haistame jne), kehakeelt, eelistusi ja tundeid.

2) Osalejad peavad konfidentsiaalset “jälgimispäevikut” ja märgivad üles kõik tähelepanekud, mida nad oluliseks peavad; samuti tingimused, olukorra, asjaga seotud inimesed, võimalikud põhjused jne.

3) Osalejad saavad suunavate põhiküsimuste komplekti sõltuvalt sellest, millele vaatlus keskendub. Jälgimist võib kasutada näiteks stereotüüpidest (Kuidas ma teisi tajun ja neile reageerin jne) või kultuurielementidest rääkimiseks (Mis mind teiste juures häirib või ligi tõmbab? Millised reaktsioonid või käitumisviisid mulle meeldivad/ei meeldi? Kuidas ma reageerin nähtustele, mis on minust erinevad? Millisel moel see mõjutab koostööd?).

4) Jälgimise raamistik (algus ja lõpp) peab olema väga selge, võib-olla ka mõne lihtsa reegliga (üksteise austamine, päevikute konfidentsiaalsus jne). Oluline on, et harjutus jätkuks kogu ette nähtud aja, ka tegevusprogrammi vahepausidel, vabal ajal jne. Meeleollu viimiseks võib osalejaid üles kutsuda “oma kehadest väljuma” ja endid kõrvalt vaatama. Seejärel võib jätkata tavalise programmiga. Ülesanne on lihtsam, kui pärast programmi iga punkti lasta inimestel väikese pausi ajal oma päevikusse märkmeid teha.

5) Harjutuse lõpus peavad osalejad “tagasi oma kehadesse asuma”. Seejärel on vaja aega, et päev ja päevik üksinda läbi vaadata, põhjuste üle järele mõelda jne.

6) Viimase sammuna võib jagada mõtteid kaheses vms grupis. Kui grupp on väga avatud ja selles on usalduslik õhkkond, võib osalejaid hiljem üles kutsuda vabas vormis arutlema selle üle, kus ja millal nad teatud reageeringuid tundsid; nii et nad saaksid koos uusi strateegiaid arendada.

7) Suur viimane ring võimaldab osalejatel muljeid jagada, kuidas nad harjutuse üle elasid, mis oli huvitav, keeruline jne.

Autor/allikas: T-Kit nr 4, Kultuuridevaheline õppimine

Vahendid: osalejad, kes on valmis ja tahavad sellega tegeleda; võib-olla eelnevalt mingid teadlikkust suurendavad programmiosad (kehakeelest, tunnetusest, stereotüüpidest, kultuuriteooriast, kultuuridevahelisest õppimisest jne). Märkmik iga osaleja jaoks.

Tagasivaade ja analüüs
Milline tunne mul ennast jälgides oli? Mis oli keeruline? Mida ma avastasin? Miks ma niimoodi reageerisin? Kas mul on mingeid korduvaid jooni, käitumismudeleid? Millest teatud asjad tulenevad? Kui ma oleksin harjutusest rohkem (või vähem) teadlik, kas ma reageeriksin teistmoodi? Kas siin on paralleele minu igapäevaeluga?