Kõik õpimeetodid

Kultuuridevahelised ülestunnistused

“Kultuuridevaheline” olla on nii lihtne ja samas nii keeruline. See on hämmastav, mida me endi kohta avastame, kui kuulame teiste inimeste kogemusi.

Kirjeldus:

1) Palume “pealtnägijatel” (osalejate hulgast või väljastpoolt) jagada mingit oma kogemust, mis on seotud kultuuridevahelise õppimisega (erinevate etniliste gruppide kooseksisteerimine; vähemusse kuulumise taust; keegi, kes töötab välismaalaste lõimimise või konfliktide lahendamise alal jne). See muutub erinevate kultuuridevahelise õppimise tahkude kaudu teatud mõttes “juhendatud mõtiskluseks”. See on vastastikune kogemus, kus kõigil osalejatel on võimalus oma tegelikkust ja minevikku vaadelda, samas konkreetse pealtnägija näitega silmitsi olles.

2) Harjutus võib toimuda väiksemates gruppides, vajalik on usalduslik õhkkond. Pealtnägijatel võivad olla erinevad alateemad, fookused (konfliktid, stereotüübid, tõrjumine jne). Neil peaks paluma oma lugu ette valmistada protsessikirjeldusena: avatult ja selgelt (staadiumitega, mida nad läbisid; kaasnenud isiklike, poliitiliste ja hariduslike tahkudega; protsessi oluliste pöördepunktidega; kahtluste ja lootustega; neid takistanud ja soodustanud asjaolude, avastuste, arengu ja läbikukkumistega jne). Lugu tuleb rääkima nii, et see läbiks erinevaid etappe, pannes osalejad järele mõtlema nende endi reaalsuse üle, tõstatama küsimusi…

3) Osalejatel peab olema luba vahele segada ja küsimusi esitada, jagada oma kogemusi. Vajadusel võivad pealtnägijad alati loo lühikesi osi jutustada ning seejärel teha vooru, kus jagatakse oma kogemusi ja tekkinud mõtteid. Küsimused ja võtmeelemendid võib ka kokku koguda, üles märkida ning hiljem arutada.

4) Osalejate suhtumine peaks olema ennast küsimuse alla seadev. Pealtnägija lugu on olemuselt lähtepunkt, et küsida: “Kuidas ma reageerin ja elan seda läbi omaenda tegelikkuses?”, “Mida see minus äratab, milliseid küsimusi minu jaoks tekitab?”, “Mis mulle meenub?”. 5) Lõplik arutelu peaks püüdma loo erinevaid tahke kokku võtta. Loo rääkimist võivad jätkata osalejad, sidudes selle oma kogemustega, juhul kui nad seda soovivad. Vastastikuse toime vormid sõltuvad oluliselt viisist, kuidas pealtnägija ja mängujuht sessiooni üles ehitavad.

Autor/allikas: T-Kit nr 4, Kultuuridevaheline õppimine

Vahendid: mõned pealtnägijad, kes on nõus oma kogemusi jagama, avatud osalejad, kes soovivad teiste kogemustega silmitsi seista rahulik, hea õhkkonnaga koht.

Võimalikud raskuskohad rakendamisel: pealtnägijatel peab olema hea ettevalmistus ja teadlikkus sessiooni eesmärkidest. Neil peab olema lihtne grupiga samastuda ja nad peavad grupiga hakkamasaamiseks olema piisavalt tugevad. Nad võivad provotseerida ja pakkuda arutelule raame. Hea ja avatud õhkkond on äärmiselt oluline. Vajalik võib olla koolitajapoolne pealtnägija täiendamine.

Tööribale